Kasulik

Jagan teiega kasulikku kuulamist ja lugemist. Soovitan. Usun, et igaüks leiab endale midagi, mis teda teekonnal aitab. 

Tervisekassa trükised https://www.haigekassa.ee/infomaterjalid

Tervisekassa podcast  https://soundcloud.com/tervisekassa

Terviseteemaised trükised https://www.terviseinfo.ee/et/truekised

Soolise võrdõigusliku ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei poolt välja antud trükised

https://volinik.ee/kasulikku/trukised/

Vaimsest tervise teemalised podcast https://esmaabi.peaasi.ee/podcastid/

Ingvar Villido podcast https://soundcloud.com/search?q=villido

Naistelehe podcast https://podcastid.ee/podcast/mottekoht/ 

Valge Elevant nõueandevihikud https://developmentproducts.com/tootekategooria/nouandevihik/ 

Kirjutasin Muhu saare ajalehte „Muhulane“

Kirjutasin Muhu saare ajalehte „Muhulane“ perelepitusest. https://www.muhu.ee/.../50d74b31-5491-435c-85d2-bc2fc9bead8e

Järelkajana ei ole ma perelepituse kliente saanud aga minu artikkel kõnetas vähemalt ühte lugejat, kes tundis vajadust minule helistada. Ajendiks, et julgesin panna lehte oma pildi ja telefoninumbri

Meeldiva häälega härra jagas oma elukogemusi, mineviku mälestusi ja elufilosoofita, pere suhete valguses. Meie vestlus oli väga pikk ja sisukas. Olen selle kõne eest tänulik.

Jään ootama järgmiseid põnevaid kõnesid ja kohtumisi.

Tänasel sõbralikul päeval kirjutan vihast.

Vihast ajendas mind kirjutama nõustamiste käigus saadud kogemused, et viha on üks juhivamaid emotsioone meie elus, mida me sageli ei märka.

Viha on üks müstiline tunne, emotsioon, mis meis aeg-ajalt tekib. Mida me ise endas tekitame.

Miks saab ühtäkki  armastusväärsest sõbrast vihatuimaks inimene maailmas?

Me valime oma emotsioonid endale ise. See mida teised teevad-ütlevad ei ole meie emotsioonide põhjus. Inimene lihtsalt ütleb midagi. Meie valime ise, kuidas me selle vastu võtame. Nii nagu ilm, ta lihtsalt on. Me ise valime, kas ta meile meeldib või mitte. Me tõlgendame teise poolt öeldut vastavalt oma kogemustele, uskumustele ja teadmistele, oma minevikule.  

Viha on märguanne, et meie väärtuseid on riivatud, meie vajadusi ei ole märgatud, midagi ei sobi meile.  Viha on sõnum tegelikult meile endile. Vihane olles küsi endalt, miks? Miks ma olen vihane? Mis mind käivitab, milline minu vajadus on rahuldamata? Sageli on viha taga soov, et keegi teine oleks selline, kui mina soovin. Räägiks nii, nagu mina soovin ja saaks aru, nii nagu mina soovin. Tahame, et keegi teine muutuks. Samas saame, arukate inimestena aru, et teisi ei muuda. Aga vihasena me ikkagi arvame, et ta võiks teha teisiti. See aga on võimatu, kuigi me seda väga soovime. Viha on sinu enda emotsionaalne reaktsioon olukorrale. Sinu valik.

Märka oma viha põhjust. Miks on ühtäkki armas inimene see, keda sa vihkad. Viha taga, põhjuseks on sinu rahuldamata vajadused. Me ei oska märgata ega tunnetada oma vajadusi. Me rahuldame iga päev teiste vajadusi, unustades ja mitte märgates mida me ise tegelikult vajame. Mõtle. Mida mina vajan? Armastust, hoolimist, märkamist, hellust jne. Aga kuidas seda saada?

Selleks, et olukorda muuta on vaja hakata märkama oma vajadusi ja neid  teistele ka väljendada. Teised inimesed ei oska sageli märgata meie vajadusi. Igaüks seisab ise oma vajaduste eest. Räägi oma vajadustes. Sinu võimalus. Räägi oma armsale inimesele, et vajad tema lähedust, armastust, hellust. Räägi, mida need tunded sinu jaoks tähendavad ja kuidas sa seda ootad. Kuidas te saate koos luua mõlemale sobiva heaolu. Heaolu sõprade, elukaaslae ja töökaaslaste vahel. Märka oma vajadusi ja väljenda neid teistele arusaadavalt. Siis saavad teised ka sinu vajadustega arvestada.

Kui oled jõudnud armastatud inimese vihkamiseni, siis enne seda on olnud pikk tee ja rida märkamatusi. Nüüd, vihasena, on aeg vaadata oma viha taha ja mõelda, mida ma vajan. Teha endaga rahu ja leppida sellega, et sa ei ole enne märganud oma vajadusi väljendada.

Viha on normaalne emotsioon, mis viib meid mugavustoonist välja ja õpetab meid, kui me oleme selleks valmis. Märka viha sõnumit.

Emotsioon on sinu oma. Emotsiooni teeme endale ise. Sina otsustad, kas olla vihane või mitte. Sina valid ise kuidas reageerida olukorrale.

Hea sõber, vali tänase sõbraliku päeva puhul oma emotsioonide galeriist omale sõbralik emotsioon ja lase olla iseendal õnnelik. Sinu emotsioonid peegeldavad sind ennast. Sinu emotsioonid loovad kõigi teiste ja sinu vahelisi suhteid. Olles õnnelik saad sa ka vastu armastust ja õnne.

SÕBRALIKKU PÄEVA.

PS. Kui soovid saada selgust oma tunnetes ja emotsioonides, olen valmis sind toetama. Võta minuga ühendust. 

Ülemaailmselt vähi vastu võitlemise päev

Täna, ülemaailmselt vähi vastu võitlemise päeva – kõnetab ka mind. 

Mina ja vähk. Tunnen, et need käivad veel kokku.

Tahaks raputada maha aga ….. keha mäletab kogemust. Kogemust, mis on nendel, kes ise on vähidiagnoosi saamise, ravi, taastumise ja kõik sinna juurde käiva teekonna on läbi teinud. Isiklik kogemus.

Minu kogemus jääb aastasse 2007. Diagnoosi saamine augustis, operatsioon novembris, + 4 korda keemiaravi, munasarjade eemaldamine veebruaris, rinna taastamise operatsioon aasta hiljem novembris, korrigeerivad operatsioonid veel aastaid hiljem. Juuste välja langemine, halb enesetunne, iiveldushood, keemiaravi talumine  ja mind ümbritsenud inimeste hirmud, eemaldumised. Perekond, töö. Ammune kogemus aga mälestused on minu seljakotis.

Iga järgmine keha märguanne kõrvalekaldest on käivitaja kogemusele – vähk.

Tänu erinevatele koolitustele, mida olen tänaseks läbinud, on mõjunud kui teraapia. Ma oskan oma seljakotis olevate emotsioonidega toime tulla nii, et nad mulle ei tee enam haiget ja ma suudan nende pealt abistada/nõustada teisi inimesi, kas siis kui mul puudub oma isiklik kogemus.  

Vähk ei ole sugugi ainuke haigus, mis mind on otsustanud pureda. Nendest kirjutan edaspidi mõnes teises loos. Aga kuna, täna on vähi vastu võitlemise päev,  siis otsisin üles mõned artiklid, mis on olen kirjutanud või kus olen jutustanud oma vähilugu. Kindlasti on neid internetiavarustes veel aga lisan mõne neist siia.

Olen tänulik oma minevikukogemustele, mis aitavad mind täna aidata teisi, nõustajana ja toetajana. Olen valmis jagama on lugu ja kogemusi. Küsida võib kõike aga mina jätan omale vabaduse vastata või mitte. Kes soovib see küsib 😊

Saaremaa vähiühing ootab huvilisi

Saarte Hääl 12.05.2011 Kertu Kalmus

https://saartehaal.postimees.ee/6620903/saaremaa-vahiuhing-ootab-huvilisi

Vähk – mis on müüdid ja mis tegelikkus?

Saarte Hääl 20.02.2014 arvamusartikkel

 https://saartehaal.postimees.ee/6638689/vahk-mis-on-muudid-ja-mis-tegelikkus

Kairit Lindmäe: vähihaigele ja tema lähedastele on tugisüsteem väga oluline

Saarte Hääl  07.05.2014 Monika Puutsa intervjuu

 https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/05/07/kairit-lindmae-vahihaigele-ja-tema-lahedastele-on-tugisusteem-vaga-oluline/

 Vähiühing avab haiglas teabetoa

Saarte Hääl 27. 04.2016 Monika Puutsa

https://saartehaal.postimees.ee/6653894/vahiuhing-avab-haiglas-teabetoa

Unistused täituvad heade inimeste abiga

Saarte Hääl 13.09.2016 arvamusartikkel

https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/09/13/unistused-taituvad-heade-inimeste-abiga/

 

Perelepitajad pakuvad tuge lahkuminevatele peredele

Neli tegusat naist Liina Kohu, Madli Mikli, Tiina Saare ja Kairit Lindmäe saavad väljaõpet Sotsiaalkindlustusameti Riikliku perelepituse aluskoolitusel. Nüüd on nad alustamas praktikat ja pakuvad tasuta perelepitusteenust.

Artikkel ilmus Meie Maas 4.01.2022

 https://meiemaa.ee/2022/01/04/perelepitajad-pakuvad-tuge-lahkuminevatele-vanematele/?fbclid=IwAR24c7DZAilj-jUkD-VX6jF42ZcU_dIluyZ8AHX74bW3uEsqhjSAgoJ8hgY

„Usun perelepitusteenusesse ja selle tõhususse, see on andnud tõuke sellele teele astumiseks ja liikumiseks,“ ütles Liina Kohu, lisades, et tegeledes ka pereteraapiaga, siis ta on tundnud, et lahku läinud vanemad, kes tulevad pereteraapiasse, vajaksid ka teinekord perelepitusteenust. „Minu arvates ei ole välistatud mõlemad teenused paralleelselt.“ Perelepitaja amet eeldab empaatiat ja avatud suhtlemise oskust, hinnangute mitte andmist, kannatlikkust, eneseteadlikkust (oskus oma tööd analüüsida ja areneda selles) ja muidugi väga head suhtlemisoskust.“ Olen õnnelik, et  need omadused on minus olemas,“ kinnitas Kohu. Tema sõnul unustavad lahku läinud vanemad tihti selle, et kui paarisuhe saab läbi, siis suhe lapsevanematena jätkub ja koostööd sellel tasandil tuleb jätkata oma elupäevade lõpuni, esialgu vanematena ja siis juba vanavanematena. Sageli unustatakse laste heaolu ja see, et lastel on õigus mõlemale vanemale ka peale kooselu lagunemist. Lapsed ei pea ega tohigi panna neid olukorda, kus nad peaksid valima oma vanemate vahel.

Perelepitusteenus on oluline ja vajalik teenus, kuna teenuse eesmärk on vanematevaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.

Perelepitaja on neutraalne osapool, kes aitab lapsevanemate mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada ja jõuda kokkulepeteni, mis sobivad vanematele ning on laste huvides.

Tiina Saare sõnas, et tema valikut perelepitaja kutse saamisel on mõjutanud tema praegune töö, kus perelepituse oskused annavad talle parema võimaluse toetada peresid, kus vanemad on läinud  lahku  ja neil on keeruline teha koostööd last puudutavates kasvatus küsimistes. Samas on  loomisel  riiklik perelepituse süsteem, mis tagab üle Eesti kvaliteetse ja peredele kättesaadava perelepitusteenuse. „Olen tänulik võimalusele, et saan õppida riiklikul perelepituse aluskoolitusel perelepitajaks ja usun, et üle Eestiline riiklik perelepitusteenus saab toetada ja aidata üle Eesti kiiremini ja rohkem peresid, kes seda vajavad,“ rääkis Saare, kes on saanud hea väljaõppe ning nüüd on aeg  praktiseerida perelepitajana, anda oma panus ja toetada perelepitajana peresid ja lapsi. Saare tähendas, et tema ei ole inimene, kes ütleb, mida pered teevad lahutamisel valesti. „Ütlen vaid seda, et paarid, kellel on lapsed ja nad on otsustanud lahku minna, siis lapsevanemateks jäävad nad oma lastele edasi ja neil tuleb teha koostööd, et tagada oma laste tervis ja heaolu,“ kinnitas ta.  Perelepitus on kindlasti vajalik, kuna perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetlus.

 Madli Mikli sattus perelepitaja koolitusse juhuslikult ja tal tekkis kohe tundmine, et seda ta tahab teha. „See oli nii öelda äratundmine,“ sõnas Mikli, kes omab ka ise kogemust, kus täiskasvanud ei suuda oma isklikust solvumisest kõrgemale tõusta ja laps, kes paarisuhte katkedes niigi on segaduses, veel enam katki tehakse.

Mikli nentis, et suurim viga paarissuhte katkemisel, on suutmatus isiklikust solvumisest/pettumusest  üle olla ja laste kasutamine teisele osapoolele haiget tegemiseks. „Perelepitaja on tänapäeva maailmas, kus paarissuhteid katkeb enam kui seni, ülioluline. Kuna tema peamine roll on aidata vanematel jõuda kohta, kus tekivad nende omavahelised kokkulepped, mitte võimu poolt ette antud lahendid, siis annab see hea pinnase ja kasvulava edasipidiseks heaks koostööks laste kasvatamisel. Vahel on täiskasvanutel lihtsalt vaja neutraalset peegeldajat, kes kummagi osapoolega seotud ei ole, et aru saada, kuidas laste sesukohalt kõige parem edasi on minna ja seda üks hea perelepitaja kindlasti on.“

 Kairit Lindmäe on samuti väga tänulik Sotsiaalkindlustusametile, et ta osutus valituks ja saab täna õppida riiklikuks perelepitajaks. „Kandideerimine perelepitaja koolitusele, et saada perelepitajaks, tuli kuidagi loomulikuna,“ kõneles Lindmäe, kes on teinud nõustamistööd väga pikalt ja oma töös on ta kogenud, et kõik probleemid saavad alguse (pere)suhetest, algsete pisiprobleemide taga on pere suuremad lõhed. „Kuna  oma nõustamistöös olen väga palju kokku puutunud pereprobleemidega, hakkas mind huvitama perelepituse sügavam sisu, protsess ja struktuur. Nõustajana tundsin vajadust saada juurde lisapädevusi ja -oskuseid. Perelepitaja saan panustada oma olemasolevate ja uute teadmiste ja oskustega veelgi paremini  laste ja perede paremasse toimimisse.“

Lindmäe möönis, et ta ei nimeta midagi, mida naine ja mees suhte lõppedes teevad, veaks. „Kui suhe on läbi ja leitakse, et ühiselt perena koos ei elata, tulebki minna lahku. Kõik annavad endast igas hetkes parima, mida nad oskavad,“ rääkis Lindmäe, kelle sõnul on peale suhte, kooselu lõppu kõige olulisem mõista, et edasi tuleb minna eraldi, naise ja mehena, lasta lahti suhteemotsioonist.  Sageli ei suudeta just seda mõista, et paarina on peresuhe läbi, aga kooselust sündinud ühine laps/lapsed on vaja koos üles kasvatada,  lapsevanema roll jääb. „Uues olukorras, lahus elades, on vaja koos korraldada lapse elu selliselt, et mõlemad vanemad saaksid panustada lapse ellu. Täita oma kohustusi vanemana. Tuleb teha rida ühised kokkulepped ja otsuseid, kus fookus on lapsel. Tuleb õppida usaldama teist poolt. Tuleb õppida suhtlema omavahel teisel tasandil, mitte paarina, vaid vanemana.  Selleks, et mitte elada oma lahutusvalu läbi lapse, on vaja mõista, et lapsele  tahavad mõlemad vanemad parimat. Ema ja isa on lapsele olulised nii koos kui ka eraldi elades,“ kinnitas Lindmäe.

Riiklik pilootprojekt "Riiklik perelepitussüsteemi loomine" on  perelepituse teenuse arendamiseks on ellu kutsutud konkreetsete  statistiliste näitajate alusel, mis näitavad, et vajadus perelepitaja  järele kasvab. Kohtutes on aastas 3000-4000 peret, kes vaidlevad elatise, hoolduse ja suhtluskorra üle.

Lindmäe nentis, et kui statistika  kõrvale jätta statistika, siis tõepoolest elame projektipõhises maailmas, sh ka üha enam suhetes ja see tingib vajaduse erapooletu  lepitaja  järele. Erinevad nõustajad on juba meie elu normaalsus ja nii on ka perelepitajad. Selleks, et lapse elukorralduses vanematena kokkuleppele saada, ei peaks pöörduma kohtusse, kust tulevad konkreetsed otsused,  käsud-keelud, määrused. Lapsi ei saa määruste alusel vanematega suhtlema  sundida. Perelepitaja abiga saab ennetada kohtumääruseid. „Ma väga loodan, et üha enam mõistetakse vanematena, et on võimalik saada omavahel kokkuleppele, mis  on lapsele parim. Vajadus perelepitajate järele kasvab ja tööd jagub perelepitajate, perenõustajatele ja pereterapeutidele ja paljudele teistel nõustajatele,“ kinnitas Kairit Lindmäe.

Perelepitusteenust on tänasel päeval võimalik saada mitmel moel. Üks võimalus on pöörduda otse teenuseosutaja ehk perelepitaja poole, kes pakub tavaliselt tasulist perelepitusteenust. Teine võimalus on teha koostööd elukoha järgse lastekaitsetöötajaga, kes saab nõustada ja juhendada lapsevanemaid professionaalsel moel ja eelkõige lapse huve hoidvalt sobivaima toetuse ja teenuse saamisel, sealjuures pakkuda võimalust toetada perekonda perelepitusteenuse eest tasumisel. Kolmas võimalus on pöörduda sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda, kus koostöös sotsiaalministeeriumiga arendatakse ja valmistatakse ette riiklikku perelepitussüsteemi ning pakutakse perelepitust tasuta teenusena. Teenusepakkujaks on uued perelepitajad, kes praktiseerivad superviisorite toel värskelt õpitut. Teenuse saamiseks palutakse lapsevanematel pöörduda perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee aadressile.

 SUPERVISEERITAVAD PERELEPITAJAD

KES NAD ON?

LIINA KOHU
Liina on 21 aastat töötanud sotsiaalvaldkonnas ja end pidevalt täiendanud. Ta on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi ja õppinud Eesti Pereteraapia Koolis.

Igapäevaselt töötab Liina sotsiaalpedagoogina Kuressaare linna lasteaedades, samuti erapraksises pereterapeudina ja olen ka vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht.

Liina on väga aktiivne ja ei karda võtta vastu uusi väljakutseid. Sel sügisel liitus ta SKA (Sotsiaalkindlustusameti) projektiga „Tagasi kooli“, mille raames käis ta 7-9 klassi õpilastele rääkimas turvalistest suhetest.

TIINA SAARE

Tiina Saare on superviseeritav perelepitaja ning lõpetamas väljaõpet Riiklikul perelepituse aluskoolitusel. Praktika raames osutab ta perelepitusteenust Saaremaal ja Muhumaal. Riiklik perelepitusteenus on  soovijatele tasuta.  Kui on soov tulla perelepitusesse, siis võta ühendust ja leiame sobiv aja. Kirjuta tiinasaare0@gmail.com või helista 56476883.

Lisaks perelepituse väljaõppele aitab teda perelepituse läbiviimisel  töökogemus  sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Tiina omab Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi (2011). Talle on omistatud sotsiaalpedagoogi kutse, tase 6 (2021)

KAIRIT LINDMÄE

Kairit Lindmäe on hariduselt ja ametilt sotsiaaltöötaja, lisaks õppinud juurde erinevaid psühholoogia ja vaimse tervise teemalisi oskusi. Hetkel töötab ta  vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustaja, ta on koolitaja, mentor, ettevõtja  ja vabatahtlik. Talle on hingelähedane töö inimestega, nende nõustamine ja  toetamine. Lisaks seisab ta vallavolikogus sotsiaalvaldkonna heaolu ja arengute eest Saaremaal ning püüan Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsatsiooni juhatusse kuuludes anda panuse ka sotsiaaltöö arengutesse üle Eesti.

MADLI MIKLI

Hariduselt eripedagoog, töötanud erivajadustega lastega ja nende peredega viimased 15 aastat. Hetkel töötab Madli Kuressaare Hariduse Koolis HEVKO’na. Madli on omandamas ka mänguterapeudi kutset ja  tegutsemas ka lastejoogaõpetajana. 

https://www.facebook.com/riiklikperelepitusteenus

#lahkeltlahku #riiklikperelepitus

perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee

Minu tegevus mõjutab...?

Lugu, mis mind täna kõnetas. Tekitas minus äratundmist.

Ehk olen ka mina see väike poiss, kes teeb näiliselt mõtetut aga .....
Iga tilluke piisk kivisse, teeb võimalikuks suurema augu tekkimisele.

Poiss ja meritäht
Mees kõndis mere ääres ja nägi rannal poissi, kes tõstis midagi rannaliivalt ja viskas merre. Lähemale jõudes nägi mees, et poiss viskab merre meritähti. Kogu rand oli meritähti täis, neid näis seal olevat miljoneid. "Miks sa meritähti vette viskad?" küsis mees. "Sellepärast, et kui nad siia rannale jäävad, siis nad hukkuvad," vastas poiss oma tegevust katkestamata. "Aga see on ju mõttetu!" hüüdis mees. "Vaata ometi ringi! Siin on tuhandeid meritähti, kogu rand on neid täis. Sinu tegevus ei muuda midagi!"

Poiss võttis liivalt järgmise meritähe, viskas selle merre ja vastas: "Minu tegevus muudab väga palju …. selle ühe meritähe jaoks."

Elus ei ole suuremat vastutust ega privileegi kui laste kasvatamine /E.Koop/

Lapsed said oma õiguse 20.11.1989 aastal, kui ÜRO võttis vastu lapse õiguste konversiooni, mille kohaselt ei olnud lapsed enam objektid, kes kuuluvad vanematele, vaid said täieõiguslikuks ühiskonna liikmeteks oma õiguste ja kohustustega. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga kaks aastata hiljem.

24.11.2021 vaimse tervise konverentsil „Kuidas elad Eesti pere?“ räägiti lapsest, lapse vaimsest tervisest.

Kuidas tuleb toime laps, kui pere, paarisuhe on kriisi. Kuidas ja kes saab toetada last-noort kui temale kõige kallimad inimesed – vanemad – ei soovi enam jätkata kooselu ja olla paarisuhtes. Mis on last kahjustav käitumine ja kuidas peaksime seda ära tundma, kuidas reageerima.

Konverentsil räägiti, kui oluline on teha vanematel omavahel koostööd ja kompromisse, et tagada ühisele/ühistele lapsele/lastele võimalikult turvaline kasvukeskkond peale paarsihte lõppemist. Mõista vastutust, mis kaasneb lapse kasvatamisel hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisel.

Oluline on mõista, et paarisuhe on lõppenud aga vanemaks olemise roll on jäänud.

Turvalist lahkuminekut saab toetada perelepitaja, kes aitab vanematel sõlmida laste nimel parimaid kokkuleppeid, jättes kõrvale omavahelised emotsioonid.

Sotsiaalkindlustusamet tutvustas projekti „Riikliku perelepitussüsteemi rakendamine”, mille käigus töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse korraldusmudel ja koolitatakse juurde perelepitajaid.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond tutvustas messialal erinevatele sihtgruppidele mõeldud teenuseid.

Konverents on järele vaadatav:

https://fb.me/e/1Oa8tEZ0R

https://www.youtube.com/watch?v=ghZoqKVenCY

Soovitused lisaks, veebiseminarid:

Konverents “Perelepitus eile, täna ja homme”

"Kuidas näeb välja perelepitus?"

"Kuidas lahku minna? Lastekaitsetöötaja aitab!"

Lahkuminekut toetav juhendmaterjal SKA raamatukogus Raamatukogu | Sotsiaalkindlustusamet

Lapse õigused_(oiguskantsler.ee)

"Vanemad on õpetajad maailma kõige karmimas koolis - Inimeste Tegemise Koolis.

Te olete selle kooli juhtkond, direktor, õpetaja ja koristaja… teilt oodatakse ekspertteadmisi kõiges, mis puudutab elu ja elamist… on vähe koole, kus seda tööd võiks õppida, ja puudub üldine üksmeel tunniplaani osas. Selle peate te ise koostama. Teie koolis pole vaheaegu, pühasid, ametiühinguid, palgakõrgendusi või automaatset edutamist. Peate olema tööl või vähemalt käeulatuses 24 tundi päevas, 365 päeva aastas ja vähemalt 18 aastat iga lapse kohta, kes teil on. Peale selle peate te rinda pistma administratsiooniga, kus iga küsimuse puhul on kaks ülemust - ja te teate ju, millistesse lõksudesse kaks ülemust koos olles võivad langeda. Selles kontekstis viitegi te läbi oma inimeste-tegemist. Ma pean seda maailma kõige raskemaks, keerukamaks, ärevust tekitavamaks, higi- ja verevalamist nõudvamaks tööks."

/Robert Bolton „Igapäevaoskused. Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada“/

Kriis, alkohol, vägivald

Sõltuvus – enamikel on sõltuvus millestki. Sundmõte. 

Mõni sõltuvus on suurem – probleem,  kui teine. Kohvisõltuvus, šokolaadi sõltuvus võib kahjustada vaid tarbijat ja tema tervist. Alkoholi ja narkootikumi sõltuvus on probleem ühiskonnale, inimesele, lähedastele, suuremale kogukonnale. Alkoholi tarbimine ja vägivaldne käitumine on mitmeti seotud. 

Alkohol, meie sõber või vaenlane; taunitakse alkoholi tarbimist või purjus olekut; kuidas ja miks tulid mõnuained meie ellu; libastumine-tagasilangus; toetus vs hukkamõist; mis on probleem ja kellel on probleem; proovime muuta kedagi teist, kes on süsteemis nõrgemat lüli.

Kuidas tekib muster inimese ajus: käivitaja - mõnu – käivitaja -mõnu.

Inimene on väga lihtne, oma sarnaste süsteemidega. Kas käivitaja on alkohol, narkootikum, šokolaad, toit, kohvi, kellegi teise inimese hääl, lause, silmavaade vms. Käivitaja käivitab meie ajus -  „seljakotis“  - meie emotsioonid ja annab põhjuse otsida lohutust sellest, mis meile pakub heaolutunde. Nii tekibki teekond meie ajju, teerada, mis kinnistub.

Selleks, et mustreid murda on vaja palju iseenda jõudu. Tahtejõudu. Aga jõudu ei ole, sest mõnul on vaja toidet. Mõnu-alkohol/käivitaja – mõnu…

Stigmatiseerimine – hukkamõist - tõgatus. Väljapääsmatus.

Kaaslaste toetus, empaatia, julgus tagasi kukkuda, olla tagasilanguses mõistetud, toetatud.

Mis on sotsiaalne norm – alkoholi tarbimine – millal on probleem?

Kuidas mõjutab alkohol suhteid, peresuhteid. 

Milline on kogemusnõustaja roll.

Kuidas on võimalik sundmõtteid selles rattas murda.

AUDIT test - Alkoholi tarvitamise hindamiseks AUDIT test – Alkoinfo.ee

Alkoholi tarvitamise häire patsiendijuhend Alkoholitarvitamise häire, patsiendijuhend - Ravijuhend

 

Kuula ja vaata, mida räägivad eksperdid vaimse tervise konverentsil "Kriis, alkohol, vägivald" 19.10.2021.

Konverents "Kriis, alkohol, vägivald" - YouTube

Konverents „Kriis, alkohol, vägivald„ - Facebook

Hei, noor valija!

Miks on SINU hääl oluline. Miks Sina pead minema valima kohaliku omavalitsuse volikogusse inimesi.
Sina valid inimese, kes hakkab volikogus tegema Sind otseselt puudutavaid otsuseid.
Sinule anti hääletamise, otsustamise, õigus alates 16 eluaastast, kuna Sina oskad juba teha teadlikke ja tarku valikuid. Kasuta seda võimalust ja õigust.
https://enl.ee/huvikaitse/valimisea-langetamine/
Mis sõltub Sinu häälest?
See inimene, kes on volikogus, Saaremaal 31 inimese hulgas, otsustab:
• Kas Sina saad käi kodulähedases koolis või pannakse väikekoolid kinni.
• Kas Sina saad käia huviringis või huviharidus pole oluline.
• Kui kallis on Sinu huviring, kas vald doteerib seda või Sinu vanemad peavad selle eest ise täielikult tasuma.
• Kas Sinu õpikeskkond on kaasaegne või sobib ka praegune.
• Kas renoveeritakse Sinule olulisi objekte-koole, lastaedu, spordirajatisi või pannakse raha teistesse kohtadesse.
• Kas Sinu õe-venna lasteaiakohatasu ja -toit on valla poolt makstud või tasuvad seda Sinu vanemad.
• Kas Sina saad oma kõrghariduse omandada Saaremaal või pead igal juhul minema mandrile.
• Kas Saaremaal toimuvad erinevad meelelahutusüritused või on need piiratud.
• Kas Sina saad Saaremaalt otse ja soodsalt mandrile ja välisriiki või pead sõitma suurema ringiga.
• Kas Sinu vanematel on võimalik töötada Saaremaal või peavad nad ära kolima, et töötada temale sobival töökohal.
• Kas Sinu vanemad saavad abi ja nõustamist, et Sind toetada.
• Kas Sina ise saad Sinule vajalikku abi Saaremaal spetsialistidelt või pead ise toime tulema oma muredega.
• Kas kiire internetiühendus on kättesaadav tervel Saaremaal või pead maailmaga ühenduse saamiseks linna, suuremasse keskusesse tulema.
• Kas vajadusel saad kiiret ja kvaliteetset arstiabi Saaremaal või pead selleks sõitma mandrile.
Sinu häälel on JÕUD.
Tee oma valik!
https://www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021
https://tervesaaremaa-ee.webnode.com/programm/

NÕUSTAMINE - Vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamine

Sul on raske toime tulla oma emotsioonide, tunnete ja mõtetega, need on sageli negatiivsed.

Soovid, et Sind keegi kuulaks, toetaks, mõistaks ja aitaks saada iseendas selgusele.

Sinu suhted on sessis ja nad tekitavad Sinus segadust.

Sa soovid saada meelerahu, teha paremaid ja teadlikumaid valikuid.

Soovid saada teadlikumaks iseendast ja kogeda kergemat elu.

 

Erinevad elukriisid, taastumine, integreerumine

Depressioon, ärevushäirde, hirmud

Suidsiidsed mõtted

Läbipõlemine

Eneseväärtustamine, enesehinnang

Stress, meeleoluhäired

Suhteprobleemid, rasked suhted, pereprobleemid

Vaimne ja füüsiline lähisuhtevägivald

Toimetulek lastega

Lein, surm

Töötus, elukutse valik ja vahetus

Erivajadus, puue, töövõimetus

Pikaajaline ja/või kroonilise haigusega kaasnev psühholoogiline kriis

Onkoloogilised haigused, lähedased, toetajad

Kroonilised haigused (autoimmuunhaigused, neerupealiste puudulikkus, kilpnäärme talitlushäired, osteoporoos, vitiigo) ja kaasnevad väljakutsed (luumurrud) ning valudega toimetulek.

 

Nõustamine eelneval kokkuleppel

Eneseteadvus OÜ  - Teadlikkus iseendast

Nõustaja Kairit Lindmäe

Palgatöö vs ettevõtja

 Miks küsib ettevõtja oma töö eest tunnis 20-40-60-100 jne eurot aga palgatööline 3,48 eurot tunnis (alampalk). Miks on koolitus nii kallis ja torumees küsib kosmilist hinda.

Palgatööline on kokku leppinud tööandjaga kindla summa, mida ta oma oskuste eest soovib kuus saada. Tööandja poolt on töövahendid, hüved, koolitused, sõidukulude katmine ja kõik muu, mis töötamiseks on vajalik ning kokku lepitud.

Väikeetevõtja seisab ise enda eest. Otsib ise kellele oma teenust-toodet müüa, kuidas oma kompetentsust tõsta, milliseid töövahendeid muretseda, kuidas maksud maksta, ruumid rentida, palka ja maksud maksta jne jne.

Siin ongi tunnihinde vahe. Torumehe, koolitaja, nõustaja, helimehe ja teiste ettevõtjate tunnihind on kallim kui 3,48, sest temal ei ole tööd 8 tundi päevas ja ta peab saadud raha eest kõik hüved ise hüvitama.

Igaühel on omad valikud ja võimalused. Super, kui inimene leiab endale sobiva vormi, millega tulu teenida ja omale hüvesid lubada, et elada unistuste elu. Ettevõtjana või palgatöölisena. Oluline on olla oma valikutes vaba ja rahul.

Lõpuks siis ka laagrist.

Minu algne soov ja plaan oli teha igast päevast väike postitus blogisse, laagrist otse. Aga nagu näha ei õnnestu postituse tegemine ka peale laagrit.

Miks? Minu mõtted, emotsioonid, küsimused, tunded, kahetsused…. Ebapiisavus. Olen alustanud seda kirjutust pea iga päev ja taas pooleli jätnud. Täna siis lõpuni.

Sellel laagri fenomen? Olemine, lubamine, vabadus, reeglid, kasvamine, avastamine, enda leidmine, suhted, tunded, lõbu.

Kui ma sellele laagrile tagasi mõtlen, meenub mulle minu u 30 aasta tagune tunne/mälestus – vabadus, iseolemine - mis minus oli, kui minu suved olid veedetud sõpradega merel ja tuli tulla tagasi tavaellu. Kummaline, et see nüüd meenus. Tekis see seos, tunne. Kui mina oleksin täna see laagrinoor, siis see tunne oleks just see mis oleks minu sees. Aga tookord see tunne kadus, ma ei osanud seda hoida. Ei teadvustanud nagu täna. Kas ma suudaks seda täna hoida? Lasin tookord endast muul maailmal teerulliga taas üle sõita. Ma loodan, et laagris olnud noored seda ei tee ja suudavad hoida oma tunnet, kasvamist, mida nad laagrist said. Usun, et nii on, kuna laagris olid noored, kes on olnud seal korduvalt ja nad tunnistasid, et on kasvanud, enesekindlamaks, teadlikumaks, teiseks inimeseks, iseendaks. Laagrist said nad loodetavasti ka tuge ja teadmist, et seda tunnetust ja avastust hoida. Mina tookord lihtsalt kulgesin omas maailmas, oma tollase tarkusega ja vajusin mustrisse tagasi, sinna mida minult oodati.

Mis see laager ikkagi on? Kogemus, eneseteadvuse leidmine. Kirjeldada on raske, seda peab kogema. Igaüks ise. Ja seetõttu soovisin ka mina sinna laarisse minna, et saada teada, mis see laager päriselt on. Kindlasti ei ole see nö tavaline laager aga ei ole ka kaos. Selles on paindlikust, kulgemist, olemist, vabadust. Epul on väga selge visioon ja programm, teadmine kuidas ja kuhu jõuda. Samas toimib kõik kuidagi teisel tasandil, igaühe oma teadvuses, mis tekib koosolemisest ja koos tegemisest. Ja see kõik on samas õrnalt rangelt raamistatud. Laagril on oma struktuur, päevakava ja plaan. Ärkamine, energizerid, töötoad, kus märksõnadeks on meeskond ja koostöö, keeleõppe tandemid, päeva kokkuvõttev reflektsioon ja ühised koosolemised.

Laagris peab olema kõikidel tore. Ja selle toreduse eest peab ise seisma, juhendaja rolli oli seda toetada ja võimaldada, suunata. Toredad sõnad aga kuidas seda teostada, nii, et oledki toetaja…. Minule oli see väljakutse. Sest avastasin mingil hetkel, et minus on juba kinnistunud mustrid, mis mind piiravad ja ei lase olla lõpuni vaba iseendast. Mõistus, tunded, emotsioonid – kogu see virrvarr minus. Andsin endast laagris parima osa, mida minu teadmised ja elumustrid võimaldasid tol hetkel aga palju jäi andmata, võimaldamata. Laager oli mulle kui õppetud, enda kogemine. Liigun nüüd edasi oluliselt targemana, oskuslikumana ja teadjamana.  

Aitäh Epule, kes usaldas ja uskus minusse, andis mulle võimaluse kasvada. Aitäh kaasjuhendajatele ja noortele, kes mind õpetasid ja kasvatasid. Ma vajasin seda kõike, et liikuda ise edasi ja mõista noori nende maailmas. Kasutan laagrist saadud avastamisi oma töös ja elus. See kõik on nii haarav ja huvitav, edasiviiv.

Headest laagrid on parimad 😊

Avaleht - HeadEst

Minu esimene päev noortelaagri juhendajana!

Minu järgmine väljakutse ja võimalus algab täna. Tallinna Lennujaam - Venevere.

Täna alustan HeadEst keelelaagri võlurina.... juhendajana, vastutajana.

Mina ja noored ja keel ja uus õppimine, areng.

Kuidas see kõik algas?

Ühel kenal päeval jagas FB mulle infot, et Epp Adler otsib oma maailma parimasse keelelaagrisse juhendajaid. Kuna tean Eppu juba... ammu ja olen oma lapsele soovitanud Epu laagrisse kandideerida, siis kõnetas mind see võimalus kohe. Miks? 

Epp on eluterve vaatega inimene. Elu Võimaldaja. Usaldan Eppu, tema vaade Elule on midagi, mida peab ise kogema. Olen temalt palju õppinud ja arenenud. 

Seega, kirjutasin Epule kirja, sooviga saada laagrisse ja teha oma suvi huvitavaks. Minu vanuse tõttu ei oleks ma laagrisse muul viisil, osalejana, saanud.😉

Minu ooteaeg oli pikk, nagu ikka, aga ikkagi lootsin. Vastus Epult tuli, eitav. ....

Leppisin sellega, ma vist väga teist vastust ei lootnudki ja suuri emotsioone ma läbi ei elanud. Mõtlesin edasi, mida oma suvega teha. 

Aga. Ühel toredal juunikuu päeval sain Epult kirja küsimusega, kas mind paelub endiselt laagri juhendaja rolli väljakutse. 

Ups... Ja minu vastus oli loomulikult jaatav, teadmata lõpuni mida see tähendab. Tunnistasin, et astun sellega suure sammu oma mugavusest välja aga olen valmis panustama, mida oskan ja saan.

Ja siin ma nüüd olen. Kuulanud ja lugenud läbi kõik laagri juhendid, reeglid, nimekirjad jms. 

Olen valmis looma, koos teiste toredate noortega, võlumaailma Veneveres.

Jälgige meid Fb ja http://WWW.HEADEST.EE/

https://sakala.postimees.ee/7294929/epp-adler-elu-voimaldaja

Ohvriabi vabatahtlike infokiri, juuli 2021. (väljavõte) Saame tuttavaks

Kairit Lindmäe

Vaimse tervise nõustamise vabatahtlik alates 2020 kevadest

Elukutse: hariduselt sotsiaaltöötaja, praegu ettevõtja, iseenda tööandja, eelkõige sotsiaalvaldkonna ekspert, mentor, koolitaja ning vaimse tervise, kriisi- ja kogemusnõustaja. Kuressaare Haigla rehabilitatsiooni meeskonnas olen kogemusnõustaja ja koostööpartner Töötukassale.

Vaimse tervise nõustamise vabatahtlikuks tõi mind soov teisi toetada, see on mulle olnud alati oluline. Ilmselt sellest ka minu eriala valik. Aastatega on tulnud juurde soov omandatud teadmisi ja oskusi jagada neile, kes seda väärtustavad.

Vaimne tervis oli mulle tähtis juba enne koroonakriisi, aga siis räägiti sellest vähe ja teema oli pigem tabu kui normaalsus. 2020. aasta kevadel kestnud kriisis nägin, et inimesed vajavad reaalselt tuge ja nad on valmis ka abi küsima ning vastu võtma. Olime valmis looma Saaremaale oma kriisiabitelefoni, aga see jäi loomata, kuna mina sattusin kriisikoldesse 2,5 kuuks kriisikodu juhtima.

Minu soov oli kriisis panustada ja aidata inimesi, kuna leidsin, et mul on selleks ressurssi. 

Vaimne tervis on mulle omalegi oluline teema ja ma näen, et inimesed vajavad abi oma vaimse maailmaga tegelemisel ja see innustab mind suunama, aitama teisi, kes on selleks valmis. Olen kui teejuht keerulisel kaardil. Sageli ei ole vaja teha nõustamist, vaid piisab sellestki, et tavalises vestluses inimest suunata ja anda teist vaadet.

Tänu nõustamistele olen ise väga palju arenenud, saanud hulga väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Ma loen ja õpin juurde väga palju ja selle rakendamine ning toimimise nägemine innustab edasi tegutsema. Ma naudin nõustamistööd. Kõik kohtumised on rasked, aga annavad mingit seletamatut jõudu ja head enesetunnet. Olen väga palju õppinud enda ja teiste inimeste kohta. Paljud põhjus-tagajärg seosed saanud lahti mõtestada. Teiste inimeste tunnetamine ja märkamine ja mõistmine on need, mida mina olen õppinud ja oma edaspidises töös ning igapäevaelus kasutan.

Minu suurim eduelamus on see, kui klient on rahul ja annab positiivset tagasisidet. Soovib veel ja veel kohtuda, et saada toetust või annab teada, et nüüd on ta valmis üksi edasi liikuma. See, kui algul tundunud keeruline olukord saab märkamatult lahenduse. Eduelamus pean veel seda, kui klient saadab meili ja tänab vestluse eest ning kirjeldab, kuidas meie kohtumine teda aitas, kuidas jagatud teadmised, eneseabivõtted teda mõjutasid ning kuidas ta on endaga leppinud.

Minu soovitus uutele/teistele nõustajatele – olen kogenud, et väga paljud inimesed soovivad teisi aidata, päästa, suunata ja muuta. Kuidas kõik teised teevad midagi valesti. See on normaalne tunnetus - keegi ei ole meiega sarnane, aga tahame, et teised käituksid nii nagu meie soovime. Oluline on meeles hoida, et me ei saa kedagi muuta. Keegi ei pea oleme minu sarnane, ka siis mitte, kui meile tundub, et teine inimene võiks teha midagi teisiti ja ta ise räägib, et soovib muutuda. Peame õppima erinevusi aktsepteerima.Nõustajana on oluline tunnetada, millal on teine inimene muutusteks päriselt, lõpuni, ise valmis. Alles siis tekib nõustajal võimalus suunata ja midagi ära teha. Veel on nõustajal oluline õppida ennast hoidma, maha laadima, nõustamisprotsessist välja tulema. Selleks tuleb ise leida, mis endale sobib. Mina tahan peale nõustamist ennast füüsiliselt liigutada, maha raputada kogu protsessi ja mitte millelegi mõelda.

Kui ma oleksin raamatutegelane? Väga keeruline küsimus, pigem olen segu erinevatest tegelastest. Tahaksin olla väike My - enesekindel ja iseseisev, kes ei karda kedagi ega midagi. Aga pigem olen rändurist Nuuskmõmmik, filosoof ja enda väärtustaja, kellele väline maailm ei ole oluline. Minus on Muumitrolli seiklushimu ja lapsikust, ise kõike proovida, Muumipapa kohusetunnet ja vastutuse hoidmist. Muumimammalt tema pehmust, kes võtab vastutuse teiste hädade eest endale. Mind juhivad Väikese Printsi sõnad: „Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled“

Kui mul oleks supervõime, siis muudaksin inimeste mõttemustreid, et nad leiaksid üles enda väärtustamise oskuse. Enamikel inimestel on enesehinnanguga probleeme, ennast ei osata väärtustada ja saadakse sageli haiget kaaslaste väljaütlemistest. Vaja on ära õppida, kuidas reageerida teiste ütlemistele nii, et nad ei teeks haiget, vaid peegeldused oleksid väärtuslik tagasiside käitumisele.

Üks südantsoojendav muusikapala? Muusika oleneb meeleolust. Mulle meeldib kuulata Jaan Tätte sõnumiga laule, Enyat. Aga tiivad annab mulle Justamendi lugu „Tahan lennata“.

Üks mõtlema panev raamat/artikkel? Häid raamatuid on palju, igas raamatus on oma mõte. Vahel on hea riiulist võtta mõni  mõtteteradega, tsitaadiga või metafooridega raamat. Nendes on alati sügav sõnum, mis on öeldud väga konstruktiivselt, vahel pikemalt, vahel lühemalt. Nt „Ajatud lood“, „Kuldsed lood“, nendest leiab alati mõne loo või lause, mis paneb mõtted liikuma. Või raamatud sarjast „Tuhat teed ...“

Üks huvitav podcast/ted talk? Kuulan väga erinevaid podcaste, aga välja tooksin Epp Adleri. Mulle meeldib tema sõnum „Endaks saamine on elutöö“, „Mina olen kõige olulisem“.