Elu pakub meile väljakutseid just nendel hetkedel, kui seda kõige vähem ootame. Tegelikult ei oota keegi oma elu pahupidi pööramist. Me ei taha vabatahtlikult mugavustsoonist välja astuda aga siis teevad seda kriisid meie eest. Meie elu on igapäevaselt täis erinevaid kriise, väiksemate ja suuremate võngetega.
Šokk - reaktsioon - läbitöötamine - toibumine - ümberorienteerumine - uus tasand.
Mugavustsoon - paanikatsoon - õppimistsoon - kasvutsoon.
Minu 2021 aasta algas puhtalt lehelt, kindla sissetulekuta, palgatööta, iseseisvana. Aasta kaheksandast päevast olin 12 päeva parema käega kipsis. Kuu lõpus lahkus minu isa, kelle eluõppetunnid said selgeks.
Olen saanud juurde hulga uusi reaalseid kogemusi. Šokk ja mugavustsoon. Minu valik, kas ujuda või uppuda.
Hakkama saada parema, juhtiva käeta ja püüda olla sealjuures iseseisev. Pisiasjadeni keeruline, mida ma varem ei teadnud – enesehügieen, söömine, riietumine, magamine, töö arvutiga, kirjutamine, hirm liikuda, valud ja veel hulk pisiasju mida teha on võimatu. Aga on inimesi, kes on minu olukorrast veelgi keerulisemas ja seda pikemalt kui 12 päeva.
Lähedase surm,
vaatamata sellele, et teame, surelikke ei ole, on kogemust raske kanda. Surm on
alati ootamatu, meile ei anta teada viimset kuupäeva. surm lihtsalt tuleb. Mõistus
saab aru ja lepib aga emotsioonid on meie Johari akna tundmatus alas ja teevad
oma tööd. Nad tulevad ja vallutavad mõistuse. Emotsioone saab kontrollida aga šoki
läbitöötamise faasis on nad meie seljaüdis ega ole juhitavad.
Täna kogen, et olen hamburgeri kotlet, millest kõneles 10 aastat tagasi minu õppejõud Karin Kiis. Minu roll on toetada ning hoida püsti oma last ja ema, olles ise tugev ja nõrk üheaegselt. Kuidas jääda ise normaalseks ja saada hakkama oma emotsioonidega. Kuidas õpetada lapsele toime tulema oma mälestuste ja emotsioonidega. Kuidas toetada ema, kes üksinduses peab edasi minema. Seda kõike meile kusagil ei õpetata. Elu õpetab. Tuleb meelde tuletada kõik oma oskused ja „tööriistad“, mida olen õppinud ja teistele jaganud läbi oma töö.
Saan hakkama, sest
olen õppinud kuulama oma keha ja vaimu. Kontrollin oma emotsioone, mis
võimaldab tegutseda teadlikumalt. Olen püüdnud säilitada võimalikult normaalse
elurütmi ja päeva rutiini olen kohandanud uute ülesannetega. Ükski minu isiklik
eluprobleem pole mind takistanud varasemalt ega ka sel korral täitma oma lubadusi
ja kohustusi. Tegutsedes rahus ja teadlikult, on võimalik tulla välja šokist
kergemini ja mugavustsoonist õppimistsooni jõuda kiiremini.
Taas kogemuste võrra rikkam ja teadlikum teiste toetajana.
