Igaüks meist on kogenud oma peas
sisemist mõttevoogu – sisemist häält, mis vahel toetab, vahel kritiseerib,
juhib või halvustab, vahel analüüsib või dramatiseerib. See enesevaatlus võib
meid kas aidata või segadusse ajada ning on loomulik osa mõtlemisest. Sisehääl
aitab meil planeerida, otsustada, hinnata olukordi ja ennast suunata.
Päevas liigub meie peas 60–80 tuhat mõtet, osa neist teadlikud, osa alateadlikud. Mõtted toimivad kui isiklikud filtrid, mille kaudu me maailma tajume ja tõlgendame, määrates meie tunded, otsused ja käitumise.
Emotsioonid ei teki lihtsalt
niisama, vaid sageli reageerides sellele, kuidas me olukorda tõlgendame – ehk
mida me sellest mõtleme. Mõtted on võtmetegurid meie emotsioonide, valikute ja
käitumise kujunemisel.
Oma sisekõne märkamise ja juhtimise läbi kasvatame eneseteadlikkust, emotsionaalset paindlikkust ja sisemist rahu, mis aitavad paremini toime tulla elu keeruliste olukordadega.
Oluline on mõista, et meie mõtted olukorra kohta pole alati tõde, vaid meie isiklik tõlgendus. Mõtete juhtimine vähendab konflikte ning muudab suhtluse konstruktiivsemaks.
Inimestega töötades, kes otsivad paremat kontakti iseenda ja maailmaga, näen, kui palju mõjutab nende toimetulekut just peas toimuv. Sageli ei teadvustata, et meie mõtted juhivad käitumist ja reaktsioone. Me ise võime juhtida oma sisemist dialoogi ning valida, kuidas reageerime. Keegi teine meid ei käivita, vaid teeme seda ise.
Me ei saa kontrollida teise
inimese käitumist, kuid saame kontrollida enda reaktsiooni. Keegi ei saa meid
panna tundma midagi ilma meie sisemise tõlgenduseta – me aktiveerime tunded oma
mõtete kaudu. See ei tähenda, et teise inim
ese käitumine pole oluline või
ebaõiglane, kuid meie emotsionaalne reaktsioon on meie sisemise töö tulemus.
Reaktsioone ei loo olukord ise, vaid meie tõlgendus sellest. See sageli automaatne ja märkamatu mõte tekitab meis kas rahuliku, ärritunud, vältiva või konstruktiivse reaktsiooni.
Sageli alahindame mõtete rolli meie tunnetes ja käitumises, arvates, et teised meid „ajavad närvi“ või „teevad kurvaks“. Tegelikult loovad need tunded meie enda mõtted ja tõlgendused.
Meil on alati vabadus valida, kuidas reageerime – ja see valik algab meie sisemisest dialoogist. Kui õpime seda teadlikult juhtima, saame olla oma elu, suhtluse ja sisemise rahu looja. Mitte keegi ei saa meid käivitada ilma meie loata.
Vali!👇
Mõte |
„Ta ei vastanud mu sõnumile –
ta ei hooli minust.“ |
|
„Ta ei ole vist hetkel
telefonis. Ma ootan natuke.“ |
Tunne |
Kurbus, ärevus, viha |
|
Rahu, kannatlikkus |
Käitumine |
• Saadan
süüdistava/sarkastilise sõnumi |
|
• Ootan rahulikult |
Sama olukord, aga erinev mõte = erinev tunne. See näitab, kui suur mõju on mõtetel meie emotsionaalsele seisundile.
Raamat „Vadin. Hääl meie peas ja
kuidas seda kasutada” seob kõik eelpool kirjutatu selgeks ja praktiliseks
tervikuks. Psühholoogiaprofessor Ethan Kross nimetas seda peas toimuvat
mõttetsüklit vadinaks – see on sisekõne, mis võib muutuda negatiivseks,
kritiseerivaks või koguni halvavaks. Autor näitab veenvalt, kuidas meie mõtted
mõjutavad otseselt tundeid, valikuid ja käitumist, ning kirjeldab toimivaid
strateegiaid, et muuta sisekõne enese kasuks tööle.
Kross jagab raamatu
lõpus kõik meetodid kolme rühma:
☝Võtted, mida saab
kasutada iseseisvalt (nt distantseeriv enesekõne).
☝Meetodid, mis
tugevdavad suhteid teistega (nt sotsiaalne tugi, avatud vestlused).
☝Võtted, mis hõlmavad
keskkonnamuutust (nt füüsilised rutiinid, ümbruse korrastamine).
Kõik raamatus kirjeldatud praktikad põhinevad teadusuuringutel ning on lihtsasti rakendatavad igapäevaolukordades. Tegemist on väga kasuliku käsiraamatuga neile, kes soovivad paremini mõista oma sisemaailma toimimist ning omandada uusi tööriistu stressi, sisemise kriitika ja pingeliste emotsioonidega toimetulekuks.