Korduma kippuvad küsimused perelepituses

Miks on laps teise vanema juurest tulles vihane ja vägivaldne?

Varem sõbralik ja tasakaalukas laps võib muutuda vanemate ja teiste inimeste suhtes õelaks ja agressiivseks. Laps väljendab sellise käitumise kaudu oma sisemisi tundeid, eelkõige kurbust. Tihti on viha ja agressiivsus lapse jaoks viis olukorra üle kontrolli saavutada — parim kaitse on rünnak. Vihane olla tundub lapsele lihtsam kui kurbust näidata, sest keegi ei taha näida nõrga ja haavatavana. Nutmine ja oma haavatavuse avalik näitamine võib tunduda lapsele hirmutav, mistõttu ta reageerib agressiivselt. (seda teevad sageli ka täiskasvanud)

Laps ei pruugi öelda, et ta on lahutuse pärast kurb ja tal on keeruline oma tunnetega toime tulla, sest ta ei taha oma tunnetega vanemaid koormata. Selle asemel väljendab ta oma valu vihasena — karjudes, süüdistades ja rünnates. Samuti võib laps süüdistada vanemaid, tundes viha selle üle, et täiskasvanud, kes peaksid olema targad ja kogenud, ei suutnud lahkuminekut ära hoida. Laps tunneb, et tema elu ja turvatunnet on mõjutatud olukorras, mille ta ise ei ole põhjustanud.

Väikelapsel on maailm tihti must-valge — ta võib näha ühte vanemat "heana" ja teist "halvana", mis muudab tema tundeid veelgi keerulisemaks. 

Mis aitab?

• Märka lapse tundeid ja aktsepteeri neid.
• Anna lapsele aega rahunemiseks ja ole talle olemas tingimusteta.
• Aita tal mõista ja sõnastada, milline tunne ja mõte tema käitumist põhjustab.
• Pea meeles: just siis, kui laps käitub sinuga kõige halvemini, vajab ta sinu armastust ja lähedust kõige rohkem.

 

Miks ei taha laps teise vanema juurde minna?

Sageli süüdistavad vanemad teineteist, et teine pool on süüdi, et ei luba last vanema juurde tulla.

Kui laps ei taha teise, lahus elava vanema juurde minna, võib sellel olla mitu põhjust. Mõned levinumad:

• Emotsionaalne seotus: Laps võib tunda end ühe vanema juures turvalisemalt või olla temaga rohkem harjunud.
• Konfliktid või negatiivsed kogemused: Kui lapsel on teise vanemaga olnud ebameeldivaid kogemusi (nt tülid, hirm, vähene tähelepanu).
• Lojaalsuskonflikt: Laps võib tunda, et ta justkui reedab ühe vanema, kui ta teise juurde läheb.
• Elukorralduse erinevused: Kui näiteks ühes kodus on reeglid lõdvemad, rohkem sõpru ümberringi või lapsele sobivam rütm, siis võib ta eelistada seal olla.
• Vanemate omavahelised suhted: Kui vanemate vahel on palju pinget, võib laps tunda survet valida "poolt" või ta kardab, et oma soovide avaldamine tekitab tüli.
• Lapse enda arenguline etapp: Mõnikord, näiteks väiksemas eas või teismeeas, on lastel perioode, kus nad on ühe vanemaga rohkem seotud. 

Oluline oleks uurida rahulikult ja hinnanguvabalt lapse tundeid ja kogemusi, et mõista tema käitumise taga olevat tegelikku põhjust.

Mis aitab?

1. Ole rahulik ja avatud
Räägi lapsega rahulikus õhkkonnas, ilma surveta. Näita, et tahad mõista, mitte sundida. Küsi näiteks:

"Ma näen, et sa ei taha praegu isa/ema juurde minna. Kas sa tahaksid mulle rääkida, mis tundeid sul selle kohta on?"

2. Kuula hinnanguid andmata
Kuula lapse mõtteid ja tundeid katkestamata, parandamata ja õigustamata. Ära kiirusta probleemi kohe lahendama või lapse tundeid "ära seletama".

3. Austa lapse tundeid
Isegi kui sa ei saa lapse tunnetest täielikult aru, kinnita talle, et tema tunded on okei ja loomulikud. Näiteks:

"On täiesti normaalne tunda mõnikord segaseid või rasked tundeid."

4. Väldi süüdistamist
Ära halvusta teist vanemat ega räägi tema kohta halvasti lapse kuuldes, isegi kui sul endal on raskeid tundeid. Laps armastab mõlemat vanemat ja võib muidu tunda end lõhestatult.

5. Uuri konkreetseid muresid
Kui laps on valmis, aita tal oma tundeid selgemaks sõnastada. Näiteks:

"Kas sa kardad midagi seal olles? Kas sul jääb midagi puudu, kui sa seal oled?"

6. Toeta üleminekuid
Vahel aitab, kui laps saab kaasa võtta oma lemmikmänguasja, teki, raamatu või midagi muud tuttavat. Või teha kokkuleppeid, et alguses on külastused lühemad ja aja jooksul pikenevad.

7. Anna lapsele valikuvõimalusi väikestes asjades
Kui võimalik, lase lapsel otsustada väikeste detailide üle (nt mis asju kaasa võtta, mida koos teha). See annab talle kontrollitunde.

8. Tee koostööd teise vanemaga
Kui suhted võimaldavad, arutage koos lapsega seotud murekohti ja püüdke luua turvaline ja toetav keskkond mõlemas kodus. Laps tajub vanemate koostööd ja see annab talle kindlust.

 

Mis on lojaalsuskonflikt?

Lojaalsuskonflikt lapsel tähendab olukorda, kus laps tunneb, et ta peab valima ühe vanema poole, kuigi ta armastab mõlemat. See võib tekitada lapses süütunnet, ärevust ja segadust, sest ta ei taha kellelegi haiget teha ega kumbagi vanemat alt vedada.

See on olukord, kus lapse sisemine „Mina“ läheb vaimselt katki ja sageli hakatakse last „parandama“, viiakse teraapiatesse ja psühholoogide juured.

Lojaalsuskonflikt võib tekkida näiteks siis, kui:

• Vanemad räägivad halvasti teineteisest lapse kuuldes.
• Üks vanem justkui ootab, et laps "hoiaks tema poole" või "valiks tema".
• Laps tunneb, et kui ta näitab teise vanema vastu rõõmu või kiindumust, siis ta reedab oma "põhivanemat". 

Laps ei oska ega tohigi sellist valikut teha — tema jaoks on mõlemad vanemad olulised ja ta tahab tunda, et tal on lubatud armastada mõlemat, ilma süütundeta.

 

Kuidas vanemad saavad last aidata lojaalsuskonflikti puhul

1. Anna lapsele luba armastada mõlemat vanemat
Ütle lapsele sõnadega välja, et on täiesti normaalne ja hea, kui ta armastab nii ema kui isa. Näiteks:

"On tore, et sa igatsed ka isa/ema — see näitab, kui südamlik sa oled."

 2. Ära nõua poole valimist

Väldi küsimusi ja olukordi, mis paneksid lapse tundma, et ta peab otsustama, kumb vanem on "parem" või "õigem".

 3. Ära halvusta teist vanemat lapse kuuldes

Isegi kui suhted on pingelised, hoia lapse ees lugupidav toon. Iga halb sõna teise vanema kohta võib lapse sees tekitada tunde, et osa temast on samuti "halb".

 4. Toeta lapse häid kogemusi teise vanemaga

Kui laps räägib rõõmuga, mida ta teise vanemaga tegi, kuula huviga ja toeta seda.
Näiteks:

"Vau, kõlab nagu teil oli väga tore päev koos!"

 5. Ole emotsionaalselt stabiilne ja kättesaadav

Kui laps tunneb, et üks vanem on väga kurb või vihane, kui ta teise juurde läheb, võib see tekitada süütunnet. Näita lapsele, et saad hakkama ja oled tema jaoks alati olemas, olenemata sellest, kus ta parajasti viibib.

 6. Kasuta neutraalset suhtluskeelt

Näiteks mitte "isa võttis su jälle ära", vaid "sa oled täna isaga koos ja homme tuleme jälle kokku". See aitab lapsel tajuda olukorda normaalse ja turvalisena.

 Rahustav sõnum lapsele:

"Ma tahan, et sa teaksid — sa ei pea kunagi valima minu ja teise vanema vahel.
Sa võid armastada meid mõlemaid nii palju, kui su süda soovib.
Mina rõõmustan koos sinuga, kui sul on teise vanemaga tore.
See ei tee mind kurvaks ega vihaseks — ma olen uhke, et sul on nii palju armastust oma südames.
Kõik tunded, mida sa tunned, on lubatud ja turvalised."

 

Ma armastan oma last aga tema käitub mingu halvasti. Lapsel on vaja tingimusteta armastust. Mis see on?

Tingimusteta armastus lapse ja vanema vahel tähendab armastust, mis ei sõltu sellest, mida laps teeb, ütleb või kuidas ta käitub.

See on armastus, mis ütleb:

"Ma armastan sind alati, lihtsalt sellepärast, et sa oled olemas.
Mitte sellepärast, et sa oled tubli, tark, viisakas või edukas — vaid lihtsalt sellepärast, et sa oled minu laps."

Tingimusteta armastus tähendab:

• Laps tunneb, et ta on väärtuslik ja armastatud ka siis, kui ta teeb vigu.
• Lapsele ei panda armastusele hinnasilti ("Ma armastan sind, kui sa oled tubli" või "Ma armastan sind, kui sa mind kuulad").
• Vanem ei võta oma armastust ära, kui laps on raske, vihane, kurb või eksib.
• Laps saab tunda, et ükskõik, mis juhtub — tema kuulub alati oma vanema südamesse.

Miks on see nii oluline?
Tingimusteta armastus on lapse jaoks elu põhiturvatunde allikas.
See annab talle julguse kasvada, katsetada, eksida ja oma isiklikku teed leida, teades, et vanema armastus on kindel ja vankumatu.

Lihtne viis seda lapsele sõnadega näidata:

"Sa ei pea midagi tegema, et ma sind armastaksin.
Ma armastan sind alati — kui sa oled rõõmus, kui sa oled kurb, kui sa oled vihane, kui sa eksid ja kui sa õnnestud."

Kui teismeline on vihane ja ütleb vanemale midagi haiget tegevat, on vanema loomulik reaktsioon tunda valu, solvumist või isegi viha.
Aga just sellistel hetkedel vajab teismeline kõige rohkem teadmist, et vanema armastus tema vastu ei kao ja ei sõltu tema sõnadest ega vihast.

Tingimusteta armastus tähendab siin:

• Sa võid olla tema sõnade peale haiget saanud, aga sa ei lükka teda endast eemale.
• Sa mõistad, et tema sõnade taga on sageli valusad, segased või hirmunud tunded, mitte tegelik soov sind tõeliselt haavata.
• Sa näitad, et tema tunded on lubatud, aga samal ajal sead selged piirid lugupidava käitumise osas.

Näiteks võid öelda:

"See, kuidas sa praegu minuga rääkisid, teeb mulle haiget ja see pole okei.
Aga ma armastan sind ka siis, kui sa oled vihane. Ma ei lükka sind eemale.
Me räägime sellest hiljem rahulikult edasi."

või

"Sul on õigus olla vihane. Sa võid oma tundeid väljendada, aga mitte mind halvustades.
Ma armastan sind alati, isegi siis, kui meil on raske hetk."

 Miks see on oluline?

Teismeline ei oska veel alati oma suurt ärevust, valu ja viha turvaliselt sõnastada.
Kui vanem suudab ka keerulises olukorras hoida kindlat, rahulikku ja armastavat kohalolu, kinnistub lapsele alateadlik sõnum:
"Ma olen armastatud ka siis, kui olen oma halvimas seisus."