17.05.21

Loe, kuidas vabaneda vägivallast suhtes.

 Minu kätte sattus üks tore artikkel, mida soovitan lugeda kõikidel. Artikkel räägib eelkõige ISEENDA väärtustamisest. Sellest, mis on elu alus.

Kristina Herodes «Teen sinuga, mis tahan, mul on see õigus!» Postimees 08.05.2021 (https://www.postimees.ee/7242893/teen-sinuga-mis-tahan-mul-on-see-oigus)

Selles artiklis on nii palju tarkust, valusaid tõdemusi ja taipamisi, millest olen ka varem kirjutanud, rääkinud ja isiklikult jõudnud.

 Vägivallatseja on ka ohver – iseenda vägivalla ohver, iseenda seletamatute agressiivsete tunnete ohver, „Ta kogeb sarnaselt ohvrile stressi, ärevust, depressiooni, madalat enesehinnangut ja tervisemuresid“.

Raivo Johanson: «Ma annan võtme vägivaldse käitumise mõistmiseks: kõike, mida ta väljendab ja elab välja partneri suhtes, tunneb ta tegelikult enda vastu. Kui ta on vihane, on see viha enda vastu. Kui ta hirmutab, tunneb ta ise hirmu. Kui ta süüdistab, tunneb ta end süüdi. Kui ta sind madaldab, tunneb ta ise end väärtusetuna. Ebapiisavuse tunne on meeste kõige hullem epideemia!»

 Parima kaitse on rünnak. Vägivallatseja on ründav, kuna temal on endaga probleeme. Võrdluseks - väike koer on ka agressiivne, kuna tal on hirm, suur koer on rahulik ja ründab vaid siis, kui on tõsine põhjus. Sarnane olukord vägivallatsejaga. Vägivallatseja ei saa oma tunnetest aru, ei oska oma sees tekkivaid emotsioone lahti seletada, nendega toime tulla. Teadlikus iseendast puudub.  Tekib soov, et keegi teine vastutaks minu tunnete eest. „Sina ajasid  minu vihaseks.“ „Sinu pärast olengi vägivaldne“. „Vägivallatseja ajus töötavad ennastõigustavad mustrid, mis moonutavad reaalsust ja pehmendavad tegu.“ See on tema normaalsus. Ta ei oska oma emotsioone teisti väljendada. Nad ei tea, ega märka, et nende endi sees on haavad. Nad ei oska ega julge ennast väljendada, kuna enesehinnang on väga madal  ja nii korjavadki vägivallatsejad endasse negatiivseid emotsioone, mida ohvri peale välja valda.

 Ja teisalt kui ohver laseb enda kallal vägivallatseda, on madala enesehinnanguga ja paneb ennast sõltuma vägivallatsejast, siis ta kaotab ennast ja laseb enda kallal vägivallatseda. „Ohvril on samuti oma õppetunnid. Tema ülesanne on õppida armastama, usaldama ja väärtustama iseennast. Jääda endale kindlaks, seada oma piirid ja mitte lubada endaga vägivallatseda. Punkt.“

 Tõdemus artiklist: „Nii, et mõneti on kokkupuude vägivallaga elu kingitus: valus, kuid tõhus võimalus ennast paremini tundma õppida.“

 Karm aga nii on. Elu õpetab igaühte just nii, nagu tema selle õppetüki selgeks peab saama. Nagu koolis. Jääd istuma ja kordad sedasama klassi veelkord, seni kuni selgeks saad, siis saad järgmisesse edasi. Või arvutimängus – saad edasi järgmisele tasemel, kui eelmise oled läbi teinud. Kui ohver ei hakka iseennast armastama ja väärtustama, siis ta jääbki valima vägivaldseid suhteid. Ohver ei ole edasi liikunud, ise taastunud, kui ta elab veel minevikus. Kui ta meenutab pidevalt vägivaldset suhet, räägib sellest ka aastaid-aastaid hiljem. Ohver, kes suudab õppetunnid selgeks saada, õpib iseennast armastama, usaldama ja väärtustama, liigub elus edasi uutesse suhetesse, on eluterve ja ei otsi teiste pidevat tunnustus ja tuge.

Kõik mida sa väärtustad, kasvab.

Usalda, armasta ja väärtusta ISEENAST. Kui see ära õppida, kaob ka vägivald, sa ei ole enam allutatav. Sina oled väärtuslik just sellisena nagu oled ja just siin ja praegu.

Hommikune mõtterännak.

 Vähk ei küsi vanust, sugu ega staatust. Ta tuleb ja enam ära ei lähe või .... läheb aga jätab jälje. Kuhugi ... igaveseks. Vähiteekonna läb...