Minu lühikese ülevaade vaimse tervise päeval, 10.10.22, korraldatud konverentsist „Vanemaealine tänapäeva ühiskonnas“.
Soovitan ettekandeid youtubest vaadata ja kuulata. Ettekanded on väga sisukad ja informatiivsed.Aitäh toetajatele, esinejatele ja kõikidele teistele, kes selle ürituse korraldamisele oma panuse andsid.
Saare maakonna Aasta tervisepanus 2022
*
Eakate vastane vägivald on ohtlik inimõiguste rikkumine. See on ka soospetsiifiline ja mitmekülgne sotsiaalne probleem. Sellegipoolest juhtub seda kahjuks kogu maailmas, igas Euroopa riigis – iga päev, mitte ainult üks, vaid lugematu arv kordi. Eakad võivad sattuda ohtu nii vanadekodudes, hooldekeskustes, haiglates, ametiasutustes kui ka kodus oma pere seltsis.
Ülemaailmsel vaimse tervise päeval 10.oktobril 2022 rääkisime Kuressaares eakate vaimsest tervisest konverentsil „Vanemaealine tänapäeva ühiskonnas“. Konverents toimus hübriidsena ja on järele vaadatav https://youtu.be/ZUOW0kh6P8c
https://youtu.be/nc3qR4oQGXU
Sotsiaalkindlustusameti MARAC koordinaator Ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnast Anne Klaar rääkis sissejuhatuseks mis on eakate väärkohtlemine ja kuidas seda ära tunda, kus see toimub ja mida teha kui väärkohtlemine on toimunud.
Kurb on tõdeda, et statistiliselt toimub väärkohtlemist kõige enam kodudes ja lähedaste poolt, seal kus peaks olema kõige turvalisem.
Mis siis on eaka väärkohtlemine: „…. on üksik või korduv tegu või tegevusetus, mis leiab aset usaldust eeldava suhte raames ja mis tekitab eakale inimesele kahju või seab ta ohtu. See võib toimuda erinevates vormides: füüsilises, psühholoogilises/emotsionaalses, seksuaalses, rahalises või seisneda tahtlikus või tahtmatus hooletusse jätmises.“
Miks paneb lähedane toime väärkohtlemise, sageli ka endale teadvustamata. Unustatakse ära, et ka eakal oma vajadused ja otsustusõigus. Tehes head oma vajadustest lähtuvalt, peame olema ka kindlad, kas see on ka teisele see, mida tema soovib.
Eakate väärkohtlemine on väga vähe märgatud ja reageeritud. Keskmiselt teatatakse ainult 1 juhtumist 23 juhtumi korral. Raskendatud on nii eakate kannatanude märkamine, abi pakkumine, kui ka lahenduste leidmine. Eakate väärkohtlemise juhtumeid saame edukalt lahendada vaid olles teadlikud eakate väärkohtlemise märkidest ning tehes koostööd.
Avastamist taksitavad oskamatus ja julguse puudus, küsida ebamugavaid küsimusi. Sageli ka olukorra normaliseerimine.
Vähim mida igaüks saab teha, küsida küsimusi või jälgida:
Kas keegi võib kasutada ilma nõusolekuta eaka majanduslikke vahendeid?
Kas keegi takistab eakal telefoni või arvuti kasutamist?
Kas keegi on teinud füüsiliselt haiget või ähvardanud seda teha?
Kas keegi on eakat ilma nõusolekuta puudutanud?
Lisalugemise soovitus. Tartu Naiste Tugikeskuse kodulehel https://naistetugi.ee/eakatevastane-vagivald/ on koolituskäsiraamat koos eaka riskihindamise vahendiga ja tasuta veebikursus eakate vastase vägivalla kohta.
Vähimagi kahtluse korral helista:
112 hädaabinumber
116 006 OA kriistelefon
*
Kuidas ennast kaitsta, kui koged ahistavat jälitamist või pidevat ähvardamist, hirmutamist. Mis on ahistav jälitamine, ähvardamine? Mis on lähenemiskeeld? Millal pöörduda politseisse ja mis tõendeid on vaja? Millal pöörduda kohtusse lähenemiskeelu avaldusega?
Kuidas ennast kaitsta, kui koged ahistavat jälitamist või pidevat ähvardamist, hirmutamist? rääkis Merle Albrant väga lihtsas ja inimlikus keeles tuues juurde praktilisi näiteid oma tööelust.
Merle Albrant töötab juristina alates 2009. aastast. Merle on tunnustatud perevägivalla ekspert, kes omab eriteadmisi perevägivalla, lähisuhte vägivalla ning naistevastase vägivalla valdkonnas. Ta esindab kliente nii perekonnaõiguse, asjaõiguse, võlaõiguse, tööõiguse kui ka kriminaalõiguse valdkonnas. Lisaks perevägivalla ekspertteadmistele on Merle Eestis tunnustatud võrdse kohtlemise ekspert, ta on töötanud Eesti Inimõiguste Keskuses ning olnud mitme inimõiguste valdkonnaga seotud raamatu kaasautoriks (Võrdse Kohtlemise Seadus, Eesti Inimõiguste Aruanded jne). 2017.aastal sai Merle Albrant Justiitsministeeriumi poolt tunnustuse perevägivalla ohvrite abistamise eest.
*
Dr. T. Veskimäega kohtusin suvel Eesti Reumaliidu suvekoolis, kus ta väga värvikalt ja temale omase humoorikusega rääkis eakate tervisest ning kes üldse on eakas.
Tema ettekanne oli teemal „Vanemaealise tervis ja turvaline elukeskkond. Kas oleme ainult kõrvalseisjad?“
Doktor tegi ülevaate, milline on inimese elukaar ja kuidas saab edukalt vananeda, turvalises elukeskkonnas ja koostööd tehes spetsialistidega. Millised on vanemaealise peamised terviseprobleemid ja kuidas nendega seotud muudatustega toime tulla: halvenev vaimne ja füüsiline tervis, oma võimete ülehindamine, suurem ravimikasutamine, vanemaealise haprus, risk kukkuda ja saada tõsine luumurd jm. Dr.Veskimägi pani kõikidele südamele, et kui elame teadmisega, et meie väärikas eas pereliige on eluaeg hästi hakkama saanud ja teisi aidanud, siis ei saa tal mingeid probleeme olla. Kahjuks nii mõeldes sageli eksitakse.
Dr. Veskimäe ettekandest toon välja meie kõikide tervise tugisambad, mida ei tohi unustada igas eas: normaalne söömine;
paras liikumine; hea ööuni; head suhted iseenda ja oma lähedastega; lihtne elukorraldus.
Mis on ÕNN?
Kui inimene on nõus olema see, kes ta on, ongi ta juba õnnelik.
Vabadus ise oma asju otsustada ja lahendada.
Dr.M.Veskimäe ettekannet saab vaata eraldi siit: https://youtu.be/YiPTOj4ZNPs
*
Tehnoloogiate teemast rääkis eakatele esmakordselt Helen Kool, Tallinna Tehnikakõrgkooli sotsiaaltöö juhtiv lektor. „Innovaatilised tehnoloogiad hoolekandes – võimalused ja ohud“. Mida tõi kaasa COVIDi järgne sotsiaalvaldkonna internetti kolimine ja milline on riigi suund tehnoloogiate kasutusel võtmisel sotsiaalvaldkonnas.
2020 aasta suvel kinnitas valitsus oma kabineti nõupidamisel sotsiaalministeeriumi koostatud tehnoloogiate kasutamise rohelises raamatus esitatud arengusuunad ja lahendusettepanekud tehnoloogiakasutuse suurendamiseks inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamisel kodus. Tehnoloogia kasutuse suurendamine peaks võimaldama eakal elada kauem ja iseseisvamalt oma kodus ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Samas peab olema tehnoloogiate kasutamine inimest teotav, mitte piirav ja stressi tekitav. Oluline on läbi mõelda, mis on seadme kasutamise eesmärk, et fookuses oleks inimene. Tehnoloogia kasutamine ei tohi viia inimest inimesest kaugemale vaid annab aega, et saaks mõtestatult suhelda.
H.Kool tutvustas oma ettekandes ja näitas kohapeal, millised on juba olemasolevad tehnoloogilised võimalused ja lahendused, mida saame kasutada.
*
Aitäh esinejatel, toetajatele ja Arni Ots´ale, kes tegi veebis vaatamise võimalikuks.
