07.06.24

Hommikune mõtterännak.

 Vähk ei küsi vanust, sugu ega staatust. Ta tuleb ja enam ära ei lähe või .... läheb aga jätab jälje. Kuhugi ... igaveseks.

Vähiteekonna läbi teinuna puudutab see teema  mind alati, sest... ma tean oma kogemselt, et vähidiagnoos võib olla elamise lõpp. 
Millegi purunemine. Teadmatus. Hirm.
Emotsionaalselt keeruline taluda.

Siiski, EI, vaatamata statistikale elavad inimesed ka peale vähidiagnoosi ja ravi.
Mina elan. Juba +17 aastat.

See on võimalik.
Võimalus võidelda. 
Võimalus anda alla.

....See mõtteärnnak tahtis minu seest täna varahommikul tulla.
Teadmata miks.

Või seetõttu, et tahan anda teada, et võid võtta minuga ühendust kui soovid tuge.
Kogemus aitab mõista ja mõtestada.

Lahkelt lahku. Kuidas minna lahku nii, et laps ei jääks kahe tule vahele?

Lapsele on oluline tingimusteta armastus, usaldus mida ei kuritarvitata ja eakohane lapsepõlv. Seda on vanematel keeruline lahutades lapsele...