11.05.21

Enesehinnang

Kõige alus on enesehinnang. Enesehinnang – enda aktsepteerimine, leppimine endaga. Sageli madal enesehinnang, see kuvab välja väga paljudest ja väga paljudega rääkides/nõustades jõuame selleni, et inimene ei aktsepteeri iseennast sellisena nagu ta on. Madal enesehinnang – ma ei ole piisav, pean pidevalt puutuma, olema kellegi teise meelejärgi, vastame kellegi teise ootustele. Sest teist muuta ei saa.

Madal enesehinnang tekitab ka viha, viha enda ja teiste vastu. Märkamatu rahulolematus teiste ja endaga, viha ja teiste vastu. Miks tekib viha? Viha tekib siis kui inimene ei suuda ennast väljendada, kui teised meie ümber ei mõista meid, ei tee nii nagu meie soovisime, arvasime, ette kujutasime. Kui inimesel on madal enesehinnang võtab ta iga tagasilööki, kui teda ei mõisteta, isiklikult. Madala enesehinnanguga inimene ei näe teiste peegeldus võimalustena, tagasisidena. Nad on harjunud, et keegi ei ole nendega kunagi rahul ja enda seisukoha eest peab palju võitlema.

 Kui realistlik on üldse hinnang iseendale?

 Meil kõikidel on oma minevik, oma unikaalse kogemuse, teadmiste ja oskustega. Personaalne seljakott, millest me vajalikul hetkel võtame välja reaktsiooni ärritajale. Kui keegi meile midagi ütleb, teeb vms, tekib meis automaatselt kontakt meie minevikuga ja reageerime selliselt, kui me seda meie minevik teha laseb.

 Näiteks, kui meie seljakotis on teadmine, et naise ja mehe kohtumine on tähendusega armastussuhe, siis tekitab meie elukaaslase kohtumine teise sugupoolega sama paralleeli. Tekib armukadedus ja sellele vastav reaktsioon. Kui meie seljakotis on teadmine, et naine ja mees saavad olla sõbrad ja tuttava ja töökaslased, millele ei järgne armusuhet, siis tekib meie seljakotist paralleel ja aktsepteerimine, usaldus.

 Me teeme endale psühholoogilised haavad ise. Oma madala enesehinnanguga. Keegi teine seda teha ei saa. Keegi teine ei saa meid välja vihastada, meid ärritada jne. Me teeme seda ise, oma mineviku kogemuse pealt. Selle mida me seljakotist välja võtame. Igaühe võimalus on oma seljakoti kogemusi muuta, kui selleks on soovi ja tahtmist. Seda saab teha siis kui hakkame märkama oma reaktsioone, küsima endalt, miks ma reageerin nii. Mis on see, mis minus käivitas näiteks vihatunde. Igaüks on iseenda ekspert, vastused on iseenda sees. Peab olema soovi, tahtmist oma mõtteid märgata ja kontrollida.

 Pole vaja otsida põhjuseid, miks ma käitud või mõtlen nii või nii. Minevikku ei muuda. Kõik on andnud minevikus endast parima, mida nad sel hetkel oskasid. Andesta neile. Ka Sina annad endast parima, mida oskad. Pole vaja jääda mineviku ohvriks.

Seega oluline on leppida iseendaga. Sina oled unikaalne ja see on OK.

Tahad olla õnnelik, siis lihtsalt ole! Nii lihtne see ongi.

Pane omale kirja need asjad, tegevused, milles oled Sina kõige parem enda hinnangul.

Mida Sa oled teinud hästi.

Leia päevast 5 positiivset asja, mida tegid, mida põhjustasid. 

Märka iseennast. Sina oled väärtuslik. Lepi endaga, sõlmi endaga rahu!

Surmast

Iga päev on surma ja suremist meie ümber. Elu loomulikkus. Kogen, et teatud vanuses või teatud elu etapis, hakkame märkama surma teisiti. ...