Surmast kohvikus

Surmakohvik… ei midagi müstilist, hirmsat või kummalist. Meeldivas seltskonnas söögi ja joogi nautimine, kus laua jututeemaks on surm, matused. Siit ilmast lahkumisega seonduv.

Minu taipamine surmakohvikus - me oleme külalised kellegi eludes. Vaid teatud hetk. Mina olen/olin osa oma ema-isa elust, lapsena. Ei sõbrana, ei töökaaslasena, ei õena, ei emana... Nende elud olid enne mind ja pärast mind ilma minuta. Lahti laskmise oskus….

Minu laps. Minu elu oli enne teda ja peale tema pesast lendamist… Igaühel on omad Elud ja käimised. Ta jääb minu ellu lapsena, igavesti, meie maisest ilmast lahkumiseni. Võibolla ka pärast aga see on siiski nii üürike aega olla koos oma armsate inimestega.

Üürike aeg…. koos nautimise aeg ja väärikas lahkuminek.

Aitäh teile, kes te olete minu Eluteel olnud, olete ja tulete.

Ja ma panema kirja mida mina oma elus arvan ja tean ja soovin jagada oma matustel. Siis ei ole minu lahkumisel lähedastel keeruline minu Elu kilde kokku lappida. Kõikidel on ju erinev vaade minu Elule. Aga minu ......

Ja vanus on vaid number. Me iial ei tea, millal on hetk viimane.

Teemasid mille üle arutleda on ju veel ja küll.

Loomad vs inimeste väärikas lahkumine, eutanaasia. Kellele lubatud ja kellele võimaldatud. Eetilisus ja väärikus.

Kas ja kuidas küsida väärikalt oma vanematelt, õigel ajal, kuidas nad soovivad oma matuseid. Mida nad soovivad kirstus olles omal selga, kes peavad olema kutsutud matustele, kuhu ja kuidas peab nende füüsiline keha saama. Küsimusi on palju, mida elusana läbi rääkida.

https://surmast.ee/

https://tinyurl.com/yvz6v979

https://www.facebook.com/jane.kaju.deathdoula

Mõtlen tänutundega esitajatele, vaimset tervist on tunnustatud.

Kui saad kutse tervise- ja tööministrilt Peep Petersonilt, siis tuleb minna..... Erinevad tööd, erinevad rollid.

Peast käib läbi mõte, miks mina aga rohkem selle üle aega mõelda ei ole ja kas ongi vaja. Kui kutse, siis kutse. 

Kui helistab ajakirjanik sõnumiga, et saad täna tunnustuse... lööb ärevus üle pea, sest kutsest pole ma seda osanud välja lugeda, et MINA saan tunnustuse.

..... Seega oli minul täna võimalus olla üliväärika seltskonnaga koos Maarjamäe lossis, kus tunnustati terviseedendajaid üle Eesti ja saada tunnustus tervise- ja tööministrilt vaimse tervis edendamise eest.

 Siiras tänu neile, kes minu kandidatuuri esitasid.

Lugu siis selline: Kairit Lindmäe - ta on aastaid silma paistnud kui suurepärane sotsiaalvaldkonna ekspert ja eriilmeline nõustaja, mh töötab ta vaimse tervise ja kriisinõustajana. Kogukonnas on märgatud tema aktiivsust sisuka sotsiaalteemalise blogi pidamisel, erinevate tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel, sh on ta tähtsustanud eakate vaimset tervist.

Mul on siiras heameel, et vaimne tervis on saanud omale koha tervise valdkonnas.

Lisan veel, et Saaremaa paistis teiste maakondade hulgast silma, minu arvates, oma kandidaatide valikuga. Mõeldi laiemalt tervisele. Minuga koos said tunnustuse Raadio Kadi vastutava toimetaja Tõnis Kipper ja Kuressaare haigla infektsioonikontrolli õed Inga Adamson.

Teised tegusad terviseedendajad on siin nimekirjas: https://tinyurl.com/r3d2uext

Kogemus..... mida teile ei soovita ja loodan, et te seda ei saa.

Kui oluline on Fb, meie ühine näoraamat, meie tänapäeval. See on nii tavaline, suhtleme jagame, loeme, saame infot ja jagame seda väga sujuvalt teistele. Lihtne ju – kõikidele sõpradele avalikult või mitte, korraga saata kutse või info mulle olulistest sündmustest.

Tavaline. Reaalsuse virtuaalne paraleelmaail.

Aga… kui see maailm ühe sekundiga kokku kukub, on katastroof tundmatult suur ja sügav.

Minuga nii just juhtuski. Eile õhtul, kui sain meili Fbst, et ma ei saa kontosse sisse!

Ja ei saanudki. +1000 korda proovisin aga ei saanud. Nii lihtne see ongi. Mul ei olnud enam mitte midagi. Sel hetkel veel ei saanud arugi, mida mul ei ole…

Nii on, kontot ei ole. Edasi? Kuidas?

Mõistus ei tööta/töötab. Mida teha/tegemate jätta? Kellele teatad? Kuidas? Mida teha? Kuidas? Kes oskab aidata? Kas oskan ise? Kas on vaja tegutsed kiirest? Mida julgen/ei julge teha? Peas käivad läbi kõikide vähegi ITga teadlikumad inimesed kui mina. Kellele julgen helistada, kellele mitte?

Õhtused kõned ei vii kuhugi. Aga magada ju ka ei saa. Saadan meile tuttavatele, et teatada, lootuses, et keegi neid aasta viimasel päeva hommikul seda loevad ja minu messieri sõnumitele ei vasta. Oma telefoni numbrit mulle ei jaga. Ma tegelikult ei vaja neid

Tavapäraselt leotakse ikka Messigeri teateid, mis telefoni kargavad. Ja nii ongi reaalsus. Kui sain oma Fb tagasi oli Messigeris rida tuttavate vastuseid nende telefoni numbritega. Aga õnneks ka neid, kes ei vastandu. Ma väga-väga loodan, et viirus saan stopi ja teie kontod jäävad alles.

Aitäh, kes aitasid. See tänu on ülisuur, kirjeldamatu, kuna FB on kahjuks oluline osa minu suhtlemisest.

Konto omanikuks taas saades käed värisevad ja ei julge enam midagi avada ega vaadata, seda mis on oma või seda mis on võõras.

Viiruse torge tuleb just kõige õigemal hetkel ja õige inimese poolt. Ja siis mõistus ei tööta nii, nagu ta töötab hiljem, kui tekivad küsimused - Miks sa vastasid? Kas ei tundunud kahtlane?

Need küsimused edasi ei aita, vaid teevad haiget, sest tean ise ka ju, et oleks ju võinud… Aga sellel hetkel oli minu käitumine just selline ja õige. Ma ei osanud teisti. Siis mul oleks ju konto alles, kui oleks… See kõik algas nii usaldusväärselt, inimene küsis telefoni numbrit ja ma selle andsin. Ja FBs minu jaoks kadus!

Hetkel olen taas õnnelik ja oma FB konto omanik ja saan teiega taas suhelda.

Lisan ühe näite, mida küsitakse kui tegemist on viirusega.

Teie küsimustele vastatakse väga loogiliselt, "konto omanik" vastab.

Järelikult oli seda kogemust 2022 aasta lõppu veel vaja.

Mõtlemise koht

Vaimse tervise konverents „Vanemaealine tänapäeva ühiskonnas“ 10.10.22

Minu lühikese ülevaade vaimse tervise päeval, 10.10.22, korraldatud konverentsist „Vanemaealine tänapäeva ühiskonnas“.

Soovitan ettekandeid youtubest vaadata ja kuulata. Ettekanded on väga sisukad ja informatiivsed.
Aitäh toetajatele, esinejatele ja kõikidele teistele, kes selle ürituse korraldamisele oma panuse andsid.
Saare maakonna Aasta tervisepanus 2022
*
Eakate vastane vägivald on ohtlik inimõiguste rikkumine. See on ka soospetsiifiline ja mitmekülgne sotsiaalne probleem. Sellegipoolest juhtub seda kahjuks kogu maailmas, igas Euroopa riigis – iga päev, mitte ainult üks, vaid lugematu arv kordi. Eakad võivad sattuda ohtu nii vanadekodudes, hooldekeskustes, haiglates, ametiasutustes kui ka kodus oma pere seltsis.
Ülemaailmsel vaimse tervise päeval 10.oktobril 2022 rääkisime Kuressaares eakate vaimsest tervisest konverentsil „Vanemaealine tänapäeva ühiskonnas“. Konverents toimus hübriidsena ja on järele vaadatav https://youtu.be/ZUOW0kh6P8c
https://youtu.be/nc3qR4oQGXU
Sotsiaalkindlustusameti MARAC koordinaator Ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnast Anne Klaar rääkis sissejuhatuseks mis on eakate väärkohtlemine ja kuidas seda ära tunda, kus see toimub ja mida teha kui väärkohtlemine on toimunud.
Kurb on tõdeda, et statistiliselt toimub väärkohtlemist kõige enam kodudes ja lähedaste poolt, seal kus peaks olema kõige turvalisem.
Mis siis on eaka väärkohtlemine: „…. on üksik või korduv tegu või tegevusetus, mis leiab aset usaldust eeldava suhte raames ja mis tekitab eakale inimesele kahju või seab ta ohtu. See võib toimuda erinevates vormides: füüsilises, psühholoogilises/emotsionaalses, seksuaalses, rahalises või seisneda tahtlikus või tahtmatus hooletusse jätmises.“
Miks paneb lähedane toime väärkohtlemise, sageli ka endale teadvustamata. Unustatakse ära, et ka eakal oma vajadused ja otsustusõigus. Tehes head oma vajadustest lähtuvalt, peame olema ka kindlad, kas see on ka teisele see, mida tema soovib.
Eakate väärkohtlemine on väga vähe märgatud ja reageeritud. Keskmiselt teatatakse ainult 1 juhtumist 23 juhtumi korral. Raskendatud on nii eakate kannatanude märkamine, abi pakkumine, kui ka lahenduste leidmine. Eakate väärkohtlemise juhtumeid saame edukalt lahendada vaid olles teadlikud eakate väärkohtlemise märkidest ning tehes koostööd.
Avastamist taksitavad oskamatus ja julguse puudus, küsida ebamugavaid küsimusi. Sageli ka olukorra normaliseerimine.
Vähim mida igaüks saab teha, küsida küsimusi või jälgida:
Kas keegi võib kasutada ilma nõusolekuta eaka majanduslikke vahendeid?
Kas keegi takistab eakal telefoni või arvuti kasutamist?
Kas keegi on teinud füüsiliselt haiget või ähvardanud seda teha?
Kas keegi on eakat ilma nõusolekuta puudutanud?
Lisalugemise soovitus. Tartu Naiste Tugikeskuse kodulehel https://naistetugi.ee/eakatevastane-vagivald/ on koolituskäsiraamat koos eaka riskihindamise vahendiga ja tasuta veebikursus eakate vastase vägivalla kohta.
Vähimagi kahtluse korral helista:
112 hädaabinumber
116 006 OA kriistelefon
*
Kuidas ennast kaitsta, kui koged ahistavat jälitamist või pidevat ähvardamist, hirmutamist. Mis on ahistav jälitamine, ähvardamine? Mis on lähenemiskeeld? Millal pöörduda politseisse ja mis tõendeid on vaja? Millal pöörduda kohtusse lähenemiskeelu avaldusega?
Kuidas ennast kaitsta, kui koged ahistavat jälitamist või pidevat ähvardamist, hirmutamist? rääkis Merle Albrant väga lihtsas ja inimlikus keeles tuues juurde praktilisi näiteid oma tööelust.
Merle Albrant töötab juristina alates 2009. aastast. Merle on tunnustatud perevägivalla ekspert, kes omab eriteadmisi perevägivalla, lähisuhte vägivalla ning naistevastase vägivalla valdkonnas. Ta esindab kliente nii perekonnaõiguse, asjaõiguse, võlaõiguse, tööõiguse kui ka kriminaalõiguse valdkonnas. Lisaks perevägivalla ekspertteadmistele on Merle Eestis tunnustatud võrdse kohtlemise ekspert, ta on töötanud Eesti Inimõiguste Keskuses ning olnud mitme inimõiguste valdkonnaga seotud raamatu kaasautoriks (Võrdse Kohtlemise Seadus, Eesti Inimõiguste Aruanded jne). 2017.aastal sai Merle Albrant Justiitsministeeriumi poolt tunnustuse perevägivalla ohvrite abistamise eest.
*
Dr. T. Veskimäega kohtusin suvel Eesti Reumaliidu suvekoolis, kus ta väga värvikalt ja temale omase humoorikusega rääkis eakate tervisest ning kes üldse on eakas.
Tema ettekanne oli teemal „Vanemaealise tervis ja turvaline elukeskkond. Kas oleme ainult kõrvalseisjad?“
Doktor tegi ülevaate, milline on inimese elukaar ja kuidas saab edukalt vananeda, turvalises elukeskkonnas ja koostööd tehes spetsialistidega. Millised on vanemaealise peamised terviseprobleemid ja kuidas nendega seotud muudatustega toime tulla: halvenev vaimne ja füüsiline tervis, oma võimete ülehindamine, suurem ravimikasutamine, vanemaealise haprus, risk kukkuda ja saada tõsine luumurd jm. Dr.Veskimägi pani kõikidele südamele, et kui elame teadmisega, et meie väärikas eas pereliige on eluaeg hästi hakkama saanud ja teisi aidanud, siis ei saa tal mingeid probleeme olla. Kahjuks nii mõeldes sageli eksitakse.
Dr. Veskimäe ettekandest toon välja meie kõikide tervise tugisambad, mida ei tohi unustada igas eas: normaalne söömine;
paras liikumine; hea ööuni; head suhted iseenda ja oma lähedastega; lihtne elukorraldus.
Mis on ÕNN?
Kui inimene on nõus olema see, kes ta on, ongi ta juba õnnelik.
Vabadus ise oma asju otsustada ja lahendada.
Dr.M.Veskimäe ettekannet saab vaata eraldi siit: https://youtu.be/YiPTOj4ZNPs
*
Tehnoloogiate teemast rääkis eakatele esmakordselt Helen Kool, Tallinna Tehnikakõrgkooli sotsiaaltöö juhtiv lektor. „Innovaatilised tehnoloogiad hoolekandes – võimalused ja ohud“. Mida tõi kaasa COVIDi järgne sotsiaalvaldkonna internetti kolimine ja milline on riigi suund tehnoloogiate kasutusel võtmisel sotsiaalvaldkonnas.
2020 aasta suvel kinnitas valitsus oma kabineti nõupidamisel sotsiaalministeeriumi koostatud tehnoloogiate kasutamise rohelises raamatus esitatud arengusuunad ja lahendusettepanekud tehnoloogiakasutuse suurendamiseks inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamisel kodus. Tehnoloogia kasutuse suurendamine peaks võimaldama eakal elada kauem ja iseseisvamalt oma kodus ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Samas peab olema tehnoloogiate kasutamine inimest teotav, mitte piirav ja stressi tekitav. Oluline on läbi mõelda, mis on seadme kasutamise eesmärk, et fookuses oleks inimene. Tehnoloogia kasutamine ei tohi viia inimest inimesest kaugemale vaid annab aega, et saaks mõtestatult suhelda.
H.Kool tutvustas oma ettekandes ja näitas kohapeal, millised on juba olemasolevad tehnoloogilised võimalused ja lahendused, mida saame kasutada.
*
Aitäh esinejatel, toetajatele ja Arni Ots´ale, kes tegi veebis vaatamise võimalikuks.

Kingi oma lapsele õnnelik lapsepõlv perelepitaja abiga.

Paarisuhte loomisel on oluline, et mõlemad osapooled aktsepteeriksid teist osapoolt just nii nagu tema sellesse suhtesse on tulnud. Mõlemad peavad saama liikuda edasi oma tuleviku suunas, samal ajal luues ja kokku leppides ühist tulevikku. Selleks, et luua ühist tulevikku on vaja mõlemal lahti lasta oma isiklikust tulevikuvisioonist just nii palju kui tundub mõistlik. Ja kui nii suudetakse suhtes aktsepteerida teineteist, luuaksegi ühine tulevik.

Kahjuks kõik paarisuhted ei kesta ja katkevad ühel päeva. Tuleb aktsepteerida, et paarisuhe ei saa olla eesmärk omaette, vaid see on kasvamise vahend inimeseks olemise teel.

Paarina lahku minnes on oluline aktsepteerida teise inimese valikud, öelda aitäh ja anda talle koht oma südames.  Nii saab lahku minna rahumeelselt. Mõned paarid suudavad seda aga mõned mitte.

 

Väärikas ja lugupidav lahkuminek on selline, kus tehakse otsuseid nii lapsi kui vanemaid silmas pidades.

 

Sageli aga soovib haiget saanud, maha jäätud vanem, teist vanemat kahjustada ja võtta temalt võimalus olla õnnelik. Ja seda kahjuks läbi oma armastatud lapse, keelates lapsel kohtuda teise vanemaga, halvustades lapse kuuldes teist vanemat, saada kätte teiselt vanemalt nii palju raha kui võimalik, seada takistada tal alustada kellegi teisega uut elu jms.

 

Paarina võite tülitseda nii palju kui kulub, aga kui olete ka lapsevanemad, peate hoolitsema edasi oma lapse eest ja oma lapse ema/isa eest.

 

Last ei rahusta pärast teie paarisuhte lagunemist miski rohkem, kui heade sõnade kuulmine oma isalt oma ema kohta ja vastupidi.  Lastel on vaja, et nende vanemad oleksid õnnelikud.

 

Õnnetud vanemad on lastele koormaks, keda lapsed püüavad päästa. Kui laps peab tegelema vanemate eest hoolitsemisega, poolte valimisega ja oma vanemate päästmisega, ei saa tema elada oma elu ja ta on õnnetu.

 

Lapsevanemad kujundavad oma lapse arusaama iseendast ja õpetavad oma eeskujuga, kuidas lapsed hakkavad elusündmustele reageerima. Lahutuse tulemusena ei soovi vanemad kindlasti, et lapsel tekiks arvamus, et armastus teeb haiget ja lõhub suhteid.

 

Laps on sündinud mehe ja naise ühisest armastusest ja harmooniast. Lapse sündides on vanemate soov üles kasvatada õnnelik ja hästi elus toime tulev laps.  

 

Lapse võime lahutusega toime tulla sõltub sellest, kuidas nende vanemad sellega toime tulevad.  See on vanematele suur vastutus, millega ei ole kerge iseseisvalt toime tulla.

 

Selleks, et lapse jaoks oleks ema ja isa lahku minek võimalikult turvaline, on võimalus lahutusprotsessi kaasata neutraalse osapoolena perelepitaja. Perelepitaja kaasabil saavad lapsevanemad läbi rääkida ja kokku leppida lapse huvidest lähtudes kuidas nad hakkavad eraldi elades ühist last edasi kasvatama.

 

Perelepitus on lapsevanamatele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam meetod, kus tehakse kohtuväliseid kokkuleppeid.

 

Perelepituse teenuse saamiseks on mitu võimalust.

*Võtta ühendust otse perelepitajaga, kes pakub tavaliselt tasulist perelepitusteenust. 

*Tasuta riikliku perelepituse teenust korraldab sotsiaalkindlustusamet. Teenuse saamiseks saab teha avalduse siin: https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/ või kirjuta: info@sotsiaalkindlustusamet.ee.

 

Sinu lapse õnneliku tuleviku nimel 😊

 

#lahkeltlahku

#riiklikperelepitus

Arvamusfestival 2022

Minu esimese arvamusfestivali kogemus.

Arutelus „Hoolikas suunamudija“ Räägiti, kuidas on tööturul kannapöörde teinud inimesed jõudnud mõtteni, et võiks töötada sotsiaalvaldkonnas? Kuidas nende inimeste varasemad töökogemused on omakorda rikastanud sotsiaalvaldkonna tööelu, toonud sisse uusi tööviise ja suunamuutusi? Milline on siin tööandja ning koolituse roll? Avame sotsiaalvaldkonna töövõimaluste tausta ning arutleme, miks ja kuidas on inimestega töötamine tulevikutöö.

Sotsiaaltöö – kõlama jäi minu jaoks sellelt arutalult, et sotsiaaltöö on elustiil ja sotsiaalvaldkonna töötajal peab olema rikas mees või mõni muu töö, mis sissetuleku tagab. Mina olen sotsiaaltöös olnud alates 1992, kui seda õppima läksin. Elu on mulle andnud võimaluse näha seda valdkonda eri nurkade alt, seest ja väljast, madalamat ja kõrgemalt, kaugemalt ja lähemalt. Mina olen see, kes ei oska sellest väljuda….

Jah, nii on. 30. aastat tagasi, kui mina oma valikuid tegin, peale keskkooli, oli sotsiaaltööd õppima minna soovitaja kindel, et tegu on tulevikuerialaga. Ja tal oli õigus, aga rahast me siis ei rääkinud.

Sotsiaalvaldkond on laienenud ja erialasid juurde tulnud aga kahjuks pean nõustuma paneelis osalejate arvamusega, palganumber ei ole valdkonnas nii jõuliselt kasvanud kui teistel tulevikuerialadel. Kindlasti see kõikide sotsiaalvaldkonna erialade ja töökohtade kohta ei käi aga…. suures vaates nii on. Sotsiaaltöö kuvand on – vähe raha, et inimest toetada ja vähe raha, et palka maksta. Aga kui on probleem, kriis jms, siis sotsiaal aitab alati. Isegi kodutud koerad on sotsiaaltöötaja mure. Sest need inimesed on valinud selle töö mitte raha vaid ….. elustiili pärast ja x-faktor on see, mis neid selles valdkonnas kinni hoiab.

Ma tahan aidata vs ma olen kasulik. Aitäh Jane selle taipamise ja sõnastamise eest. Sotsiaaltööd õpivad ja teevad väga palju inimesi, kes tahavad aidata. Altruistlikult, ennast salgavalt, teiste heaks ja ise …. ereda leegina läbi põledes. Aga kõik ei põle ja on valdkonnas aastaid. „olen kasulik“ vs „olen aitaja“. Sisuline vahe, mis aitab mõtestada enda vajalikkust ja sotsiaaltööd. Tasub mõelda sotsiaalvaldkonna töötajana mida mina soovin – olla kasulik või vajalik.

Vaimse tervise ala oli vaieldamatult minu enim osaletud / kuulatud ala. 2 päeva vaimset tervist! Aga territooriumil ringi käies ja kuulates erinevaid arutelusid ja töötubasid, siis kuulsin või tahtsin kuulata… ka teistes kohtades vaimse tervise teemade lahkamist. Vaimne tervis ei ole iseseisev ja müstiline olek, vaid täiest normaalne osa inimest, millest on hakatud viimased 2 aastat rohkem normaliseerima ja rääkima.

Mõlemal päeval räägiti väga palju vaimsest, käega katsumatust. Paljude osalejate jaoks oli uusi olulisi taipamisi ja teadmisi, infot, mõtteid ja ideid. Seda oli vaja, väga vaja. Ei tea, et ei tea astmelt said väga paljud osalejad edasi astmele – tean, et ei tea. Kasutamiseni ja jagamiseni on neil veel minna aga nad said tõuke just sellelt vaimse tervise alalt.

Kogemusnõustajad, kes ka said seekord „pildile“ ja sõna. Super, erinevatesse aruteludesse oli kaasatud erinevad kogemusnõustajad. Nii mõnigi festivalil osaleja sai teada, et kogemusnõustamine on ka tõenduspõhine ja kogemusnõustajaid on Eestis koolitatud juba alates 1.01.2016 aastast Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud kogemusnõustaja koolituskava alusel ja Kogemusnõustajate Koja registris on ligi 400 kogemusnõustajat erinevate teemadega.

Jah, vaimse tervise toetajaid meil Eestis on! Aga tuleb tõdeda, et puudub teadmine, kahjuks ka spetsialistide tasandil, kes mida teeb. Igal nõustamise valdkonna töötajal on oma spetsiifika ja roll. Kogemusnõustaja, psühholoog, psühhiaater, vaimse tervise õde jne.

Teisel päeval oli ka minul au saada sõna oma arvamuse avaldamiseks vaimse tervise alal, teemal „Psüühika ja esoteerika: ravi või oht?“

Usk esoteerikasse – kas see aitab, annab lootust, tervendab?

Olen minagi alternatiivset abi otsinud aga julgust jääda ainult alternatiivile looma, mina ei ole soovinud. Olen meditsiini usku, meditsiin on see, mis areneb ja aitab. Mind on aidanud. Alternatiiv ja esoteerika annab usku ja lootust vaimule, kui kusagilt mujalt seda ei saa.

Seetõtt on minu sõnum, suhelge, rääkiga, märgake oma lähedasi ja reageerige, kui tunnete, et seda on vaja. Pange kõrvale oma valehäbid, eelarvamused ja uskumused. Usaldage oma sisetunnet. Olge PÄRISELT olemas ja SUHELGE.

Aitäh Arvamusfestival 2022, Paide!

Kogemusnõustamine

Kogemusnõustamine on sarnase kogemusega inimeste vahel toimiv teadmiste- ja kogemuste vahetus ja/või nõustamine, mille käigus pakutakse kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge. Kogemusnõustamise keskmes on inimesest aru saamine läbi kogemuse, emotsionaalse ja psühholoogilise valu.

Kogemusnõustaja võtab inimest sellisena, nagu ta on, toetades teda ja aidates tal suuremates süsteemides kohaneda. Kogemusnõustaja kuulab, on olemas ja toetab klienti läbi oma kogemuste, tunnetusliku tasandi. Kogemusnõustamine põhineb toetusel ja usaldusel, jagatud vastutusel ja ühisel arusaamal.

Kogemusnõustaja saab aidata:

• olemasolemisega

• ära kuulamisega

• mõistmise ja toetamisega

• praktilise infoga

• oma loo jagamisega

• oma praktiliste kogemuste ja läbiproovitud lahendustega

• oma teadmistega

• uute oskuste õpetamisega

• vajadusel õigete spetsialistide juurde (arst, psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötajad jne) edasi suunamisega

• taastuja kõrval olemisega

Kogemusnõustamine on suunatud kriisis või psühhosotsiaalselt keerulises olukorras olevatele

inimestele ja nende lähedastele, kes vajavad:

• kriisi esmaabi;

• jõustamist;

• sotsiaalset tuge;

• kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni, sh kättesaadavas vormis vastavalt sihtgrupi erivajadustele;

• teadmist ja kogemust, et nad ei ole maailmas oma murega/ omapäraga üksi;

• võimalust saada lootust ja õppida sarnase kogemusega inimestelt.

Sihtrühm:

• kriisiolukorda sattunud inimesed ja nende lähedased;

• krooniliste haigustega inimesed ja nende lähedased;

• puuetega inimesed ja nende lähedased;

• traumaatilise olukorra üleelanud inimesed ja nende lähedased;

• vaimse tervise probleemidega inimesed ja nende lähedased;

• sõltuvushäiretega inimesed ja nende lähedased;

• psühhosotsiaalsetes raskustes pered.

Kogemusnõustamine on Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod, nõustamine inimeselt-inimesele tasandil. Kogemusnõustaja on vastava väljaõppe saanud inimene, kellel on lisaks isiklikule kriisikogemusele ka kriisinõustamisalane väljaõpe. Mitmed uuringud erinevates valdkondades toovad tõenduspõhiselt esile kogemusnõustajate kaasamise tulemuslikkuse

Osutan teenust individuaalselt kui ka grupis. Iga konkreetse kohtumise sisu on unikaalne ja kujuneb kogemusnõustaja ning tema kliendi koostöös.

Kairit Lindmäe, kogemusnõustaja

Eneseteadvus OÜ

5451 2202

eneseteadvus@gmail.com

FB Eneseteadvus

https://kairitlindmae.blogspot.com

Sotsiaaltranspordi omaosalus kui takistus?

 Loen kurbusega 7.07.2022 Saarte Häälest, et puuetega inimeste tööl käimist võib takistada 1 eurone sotsiaaltranspordi omaosalus. 41 eurot kuus transpordile on takistus, et tööl käia?

Väike vahemärkus. Inimestele, kellel on piiratudvõime elatist teenida tööga, on võimalus töötukassas hinnata oma töövõimet. Töövõime on kas osaline või täielik. Toetus osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (9,3081 eurot päevas, keskmiselt 279,24 eurot kuus) ja puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (16,33 eurot päevas, keskmiselt 489,90 eurot kuus). Toetus on mõeldud selleks, et puudega inimesed saaksid kompenseerida oma erivajadust.

Saaremaal on väga palju puudega inimesi, kes käivad tööl ja ei kasuta sotsiaaltransporti ja ei ole seda kunagi kasutanud. Nimelt sotsiaaltransporti ei saa iga puudega inimene automaatselt. Sotsiaaltranspordi kasutamise võimalust saab taotleda omavalitsusest, kui puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, et sõita tööle või õppeasutusse või kasutada avalikketeenuseid. Sotsiaalhoolekandeseaduse 8 jaotis reguleerib sotsiaaltransporditeenuse korraldamist ja annab võimaluse võtta tasu teenuse eest.

Rida puudega inimesi Saaremaa vallas sõidab tööle ühistranspordiga või oma isikliku transpordiga ja ei saa selle eest ka kompensatsiooni. Ja neil kulub igas kuus oluliselt enam transpordile kui 41 eurot.

Ka nõudepõhist transporti kasutas väga palju puudega ja osalise töövõimega inimesi, kuna nad ei kvalifitseerunud sotsiaaltranspordile ja nad olid õnnelikud, et neil oli vabadus liikuda.

Minuni on jõudnud puudega inimestelt sõnum, et ollakse valmis tasuma ka omaosalust. Pigem on oluline transpordi paindlikkus ja kodust välja saamine.

Tean oma kogemuste põhjal väita, et väikseimgi omaosalus kohustab inimest teisel viisil ja paneb inimese, sh ka puudega inimese, veidi ressurssi kokku hoidvamalt mõtlema. Raha on valikute küsimus ja nö ühendatud anumate süsteemis. Kusagilt ei teki raha juurde, vaid seda on vaja ümber jagada. Alati on valikute taga omad kaalutletudotsused. Kindlasti on ka vallavalitsusel selle otsuse taga omad põhjendused. Võibolla oleks vaja rääkida nendest põhjustest, et saada selgust miks just 1 eurone omaosalus.

Väga lihtsa googeldamise tulemusena saab näha, et üle Eesti on sotsiaaltranspordile määratud hind ka teistes omavalitsuses.

Saaremaa vald on väga rikkaliku kogemusega, kuna siin on politiseeritud erinevaid transpordiliike. Mul on siiralt kahju, et kunagi innukalt alguse saanud idee, et kõik erinevad transpordiliigid jõuavad ühisele platvormile ja koostööle, ei ole veel tänasekskokku sulandunud. Nii on. Aga lootus jääb, vaadates uue vabariigi valitsuse koalitsiooniläbirääkimisi. Jään oma kunagisemõtte juurde, et on igati loogiline, et erinevad transpordiliigid teenindavad erinevaid sihtrühmi aga transpordivahend võib ja saab olla üks. Siinkohal jätan täpsemad ja detailsemad mõttearendused ning lahenduste leidmised valdkonna ekspertidele, projektijuhtidele.

Väike selgitus:

Ühistransport on regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks.

Sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt: Sotsiaaltransporditeenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseksvõi avalike teenuste kasutamiseks. (Puue on inimeseanatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri võifunktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetelalustel.)

Nõudepõhinetransport on sihtotstarbeline ja paindlik transpordiliik, mis kohandub vastavaltklientide nõudmistele. Teenus määratakse kindlaks vastavalt kasutajate vajadustele.

Kokkuvõttes on mul siiralt kurb seda artiklit lugeda ja tõdeda, et ei suudeta teha konstruktiivset koostööd. Konfliktis on alati kaks osapoolt. Kõik pöördumisele alla kirjutanud MTÜd on valla poolt toetatud ja valla koostööpartnerid, erinevatel viisidel….

Avaldatud: https://saartehaal.postimees.ee/7563900/kairit-lindmae-sotsiaaltranspordi-omaosalus-kui-takistus?

KONFLIKT

 

Konflikti teema on mind kõnetanud....

Kuula Naistelehe podcasti.

https://naine.ohtuleht.ee/1062400/mottekoht-vaimse-tervise-noustaja-konfliktidest-parast-aikest-tuleb-alati-paike?fbclid=IwAR0XuruvBKbvnQba26_u1J9XgEF8AFqz64KzfoUULiYh1ZLt638e5krpFAg

Mina ja minu vähk

TV 3 Seitsmestes uudistes oma loo jagamine oli vaid killuke.  See tekitas minus soovi kirja panna oma lugu veidi pikemalt, mida ma seni teinud ei ole. Olen alati olnud valmis oma kogemusi jagama, kui sellest on kellelegi abi. Annab jõudu juurde ja näitab teed.     

Seekord siis minu teekond vähiga. 

Minu isiklik seos vähiga sai alguse 15 aastat tagasi, olin 33 aastane. Aastal 2007 augustis, kui mees kummalise moodustise rinnast avastas. Ma ei tundnud midagi, ta lihtsalt oli. Katsusin seda kohta sageli aga ma ei mäleta millised mõtted minu peas tol hetkel käisid. Arvan, et mitte surmamõtted. Surmaga pole ma oma vähki kunagi teadlikult seostanud. 

Näitasin seda kummalist kohta günekoloogile, kes mulle kohe pani aja Tallinnasse mammograafi. Käisin veel ka teisel korral analüüse andmas. Kuna saarlasel on Tallinnase arstile keeruline minna, selleks kulub terve tööpäev, siis panin analüüside ajad Tallinnas toimuvate koolitustega ühele ajale.

Analüüside vastust tookord meiliga vms ei saadetud, tuli ise järele minna. Telefoni teel infot ei antud aga Hiiule dr. Kütnerile tuli aeg panna. Palusin paberile järele minna oma Tallinnas elaval täditütrel. Paberi sain temalt eelmisel päeval, kui Hiiule läksin. Mäletan, et küsisin tema käest, kes tookord Tallinna Kiirabis töötas, et mida seal paberil kirjutatakse. Kuigi sellel paberil oli väga selgelt kirjas moodustise möödud ja vähi diagnoos. Ma ei mäleta, mida ta mulle vastas.

Järgmisel päeval, olin Hiiul dr. Kütneri vastuvõtul ja sain teda, et kohe on vaja opereerida. Minu reaktsioon oli, et minul on lapse sünnipäev sel päeval ja mina ei saa opile minna. Seepeale soovitas arst mul ukse taga järel mõelda. Olin üksi, nutsin ja mõtlesin. Ma täna ei tea mille märast, kas sellepärast, et minu plaanid löödi segamini või sellepärast, et tuleb minna operatsioonile.

Veel mäletan, et arst pani soovitas mul mitte alternatiivmeditsiini poole pöörduda, millega kaotan vaid aega. See teekond oli mul selleks hetkeks juba käidud aga otsustasin, et usaldada meditsiini.

Peale diagnoosi saamist sõitsin esimese bussiga Hiiu peatusest koju. Juhtusin istuma kõrvuti tuttava inimesega kellega me terve tee rääkisime ja mul ei olnud võimalust mõelda sellele, mida olin just kuulnud arstilt. See oli parim, mis sel hetkel võis juhtuda.

Koju jõudes rääkisin operatsioonist oma emale ja mehele. Ema nutt ja mehe pikk vaikus. Mina olin vapper ja sain emotsioonidega hakkama.

Olen alati soovinud olla iseseisev ja ka võitluses vähiga olin üksinda, ei kippunud ennast lähedastele jagama. Tegin seda nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik. Tean, et tegin sellega neile olukorra väga keeruliseks. Tänaseks olen õppinud, et suhtlemine on ülioluline vaimsele tervisele. Siis mul selline teadmine puudus.

Operatsioonile läksin 16.11.07. Enne operatsiooni tuli minul endal otsustada ja anda allkiri, mida arst võib teha. Mina aga usaldan oma ala spetsialiste. Arvan, et mulle selgitati, et võetakse ära kogu rind aga minule jõudis see kohale peale operatsiooni, järgmisel päeval. Lõigati ära rind ja lümfid.

Emotsioonid. Minu toetaja oli sel hetkel taaskord täditütar, kes käis minu juures ka haiglas. Ma sain temalt tuge, et mõtted mujale viia. 

Oma lapse 4 aastasel sünnipäeval olin ma kodus ja tõin ka tema lasteaiast ise koju.

Mulle määrati 4 keemiat, kuna ma olevat liiga noor ja ees ootas ka munasarjade lõikus, kuna vähk oli hormoonsõltuv. Küsisin arstilt üle kas munasarjade lõikamine on ikka vajalik ja muud võimalust ei ole. Sooviks veel lapsi saada. Arst aga andis valida – kas kasvatan üles ühe lapse või teised kasvatavad üles minu kaks last. Valik oli minu. Munasarjad lõigati ära peale keemiaravi lõppu, veebruaris.

Detsembris algasid keemiaravid -  4 tk. Esimene kord otsustasin minna bussiga. Saan ju ise hakkama. Bussisõit koju oli meeletu, heameelega oleks poolel teel metsa läinud. Järgmised korrad sõidutas ravile mind autoga isa.

Talusin keemiat suhteliselt hästi. Sain oma igapäevaste ülesannetega hakkama, püüdsin tagada lapsele kõik nii nagu tavapäraselt. Tööl ma ei suutnud käia aga töökaaslastega suhtlesin aktiivselt. Nad olid mulle väga head toetajad.

Keemiaravi tulemusena langesid välja kõiki karvad. Ühel saunaõhtul võtsin peas kõik oma juuksed, mis tulid ja järgmisel päeval läksin juuksurisse ülejäänuid lõikama. Juuksur oli väga jahmunud aga nosutus siiski minu pea kiilaks ajamisega.

Paruka ma ostsin omale ka aga kandsin seda vaid korra ja siis oli see ka mulle väga kohutav kogemus. Eelistasin olla ilma juusteta. See aga tekitas inimestes, kellega kokku puutusin, üsna palju kummalisi reaktsioone. Paljud tuttavad ei julgenud minuga rääkida, midagi küsida ega öelda.

Aasta hiljem, kui rinnast ilma jäin, oli juba seda taastamas. Magdaleena haiglas taastati 2008 aasta oktoobris minu enda seljalihasest uus rind. Operatsioon kestis terve päev. Järgnesid korrigeerivad operatsioonid.

Vähk ei võrdu surmaga. Diagnoosi eest ära joostes on finiš kaugemal ja keerulisem.

Mida varem avastada, seda kergem on ravi.

Mina olen elus. Ja peale rinnavähi diagnoosi saamist, arvan et olen teinud väga palju olulisi asju ja täisealiseks kasvatanud oma lapse.

Sõeluuringud päästavad elusid! Vähi sõeluuringud naistele (haigekassa.ee)

TV3 seitsmesed uudised: https://play.tv3.ee/.../tv3.../seitsmesed,programme-4123440