Kogemusnõustamine

https://www.saarehaigla.ee/uudised/uudis/2020/07/02/kogemusnoustamine

Kas teadsid, et alates märtsist on Kuressaare haigla reahabilitatsioonimeeskonnaga liitunud kogemusnõustajaga Kairit Lindmäe ning kuigi selle teenuse saamise võimalus on olnud ka varasemalt, on nüüd, kui kogemusnõustaja on liitunud reahabilitatsioonimeeskonnaga, teenus kättesaadavam ja operatiivsem.  

Kogemusnõustamine on mõeldud inimestele, kes vajavad oma terviseprobleemide lahendamiseks teise sarnase tervisehäirega inimese toetust. Kogemusnõustamise eesmärk on kliendi tervisehäirega toimetuleku toetamine, motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine.

Kairit on valmis kogemusnõustajana olema abiks järgnevatel teemadel:

• onkoloogilised haigused, nende lähedased, toetajad;
• erivajadus, puue, töövõimetus;
• pikaajalise ja/või kroonilise haigusega kaasnev psühholoogiline kriis;
• elukriisid, taastumine, integreerumine;
• vaimne tervis, depressioon, läbipõlemine, enese väärtustamine, enesehinnang;
• rasked suhted;
• pikaajaline töötus, elukutse valik ja vahetus – Inimesed, kelle on erinevad elukriisid, millest nendel on keeruline väljapääsu leida.

Märtsist on Kairit ka töötukassa koostööpartnertner kogemusnõustamise teenuseosutajana.

Rehabilitatsiooniteenust saavad osalise või puuduva töövõimega inimesed, kes on suunatud rehabilitatsiooniteenusele. 

Kogemusnõustamine on sarnase tervisehäirega inimeste vahel toimuv teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine. Kogetu põhjal omandatud teadmiste edasi andmine inimestele, kes vajavad oma olukordade lahendamiseks teise sarnase kogemusega inimese toetust.

Nõustamisprotsessi käigus räägitu on konfidentsiaalne ning jääb nõustaja ja nõustatava vahele.

Kogemusnõustamine on Eestis ametlikult tunnustatud nõustamisviis, mis toimub inimeselt inimesele tasandil. Inimeste vahel, kellel on vastav isiklik kriisikogemus. Kogemusnõustamise protsessis jagatakse kogemusnõustaja suunamisel ja toel oma kogemusi, saades tuge ja jõustamist. See on Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod.

Eesmärk on probleemidega toimetuleku toetamine, motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine. Vestlus kogemusnõustajaga olla vajalik osa tervenemisest, aidates olukorraga paremini toime tulla.

Nõustaja võib olla julgustav – kellegi samalaadne kogemus mõjub jõustavalt, et oma tervisemuredega ja eluga hakkama saada. Kogemusnõustaja kuulab ära ja räägib sellest, mis teda ennast on aidanud, julgustades nii olukordadega paremini toime tulema ja edasi liikuma. Kogemusnõustamise osutamine teenusena eeldab, et kogemusnõustaja on saanud vähemalt esmase kogemusnõustamise alase väljaõppe

Kogemusnõustamine on aastast 2014 Eestis ametlikult tunnustatud aitamistöö meetod. Aastast 2016 on kaasatud kogemusnõustamise teenus nii Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenust kui Töötukassa teenuste hulka. Kogemusnõustaja on vastava väljaõppe saanud inimene, kellel on lisaks sarnase isikliku kriisikogemusele ka vastav kriisinõustamisalane väljaõpe.

Nõustajal on olemas praktilised teadmised ja toimetulekuoskused, mida abivajajatega jagada ning ettevalmistus nii individuaal- kui grupitööks. 

Kairit Lindmäe on läbinud kogemusnõustaja baaskoolituse ja täiendõppe (kokku 200 tundi), mis vastab kogemusnõustajate baaskoolituse riiklikule õppekavale. On registreeritud ka Kogemusnõustajate registris (https://www.kogemuskoda.ee/register/).

Mitmed uuringud erinevates valdkondades toovad tõenduspõhiselt esile kogemusnõustajate kaasamise tulemuslikkuse. Näiteks pakub see sotsiaalset tuge, kogemuslikke teadmisi ja informatsiooni, sotsiaalse
õppimise ja võrdluse võimalust. 

Nõustamine võib toimuda nii individuaalse kui grupinõustamisena. 

Millised väärtused meid juhivad.

Miks me tahame erinevaid asju? Miks me ei mõista teist inimest? Miks me satume konfliktidesse? Miks me vaidleme? Miks meile on oluline teiste arvamus, kas ma teen õigesti või näen piisavalt tark välja jne?

Me oleme kõik erinevad inimesed ja erinevate väärtustega, uskumuste ja tõekspidamisetega. Kõikidel on omad sisemised ja välimised väärtused. Väärtused on peidus meie pimedas alateadvuses. Nad juhivad meie igapäevaseid otsuseid, valikuid ja nad panevad meid käituma just nii, nagu me seda parasjagu teeme.

Me sageli ei teadvusta endale OMA väärtuseid ja lihtsalt tegutseme ning ei mõista, miks tekivad keerulised olukorrad. Oleme sageli ka endale mõistatuseks, miks ma käitun nii. Seepärast on hea teha analüüs oma väärtustes. Mõelda ja kaardistad, millised tõekspidamised mind elus juhivad, millised on minu väärtused.

Me saame keerulisi olukordi mõista ja vältida siis, kui saame päriselt aru, et teisi inimesi me muuta ei saa. Enamik konflikte tekib just seetõttu, et me soovime panna teisi oma (minu) mõtteid mõtlema. Kuidas ta aru ei saa, mida ma talle öelda tahan? Miks ta ei tee nii nagu mina tahan? Me ei saa neid muuta seetõttu, et igaühel on omad väärtused, oma alateadvuses peidus, mis neid juhivad. Me ei saa olla kellegi teise sarnane ja mõelda kellegi teise mõtteid, sest igaühel on omad väärtused. Me oleme erinevad.

Väärtuste alused pannakse paika imikueas ja me saame neid vormida vaid siis, kui oleme neist teadlikud. Vormida aga mitte muuta. Väärtused on meie elu alustalad. Seni kuni me ei teadvuste endale oma väärtuseid, oleme teiste poolt juhitavad.

Oluline on teha oma väärtustes analüüs ja need endale kirja panna. Selle tulemusena on võimalik saada teadlikumaks iseendast ja hakata aktsepteerima ennast sellisena nagu me oleme. Hakata mõistma, et kõik arvamused on õiged, sest inimesed on erinevad, väärtused on erinevad. Me ei saa olla, ega pea olema kellegi sarnased. Meil kõigil on oma mõtted.

Mõistes oma väärtuseid, hakkame märkama ka teiste väärtuseid, mis neid elus juhivad. Hakkame teisi inimesi paremini tajuma.

Naistelehe podcast Mõttekoht,osa 30: Rasked suhted: miks need meie elus on ning kuidas neid parandada?

 Rasked suhted: miks need meie elus on ning kuidas neid parandada? Minu mõtteid saab kuulata siit.

Mõttekoht, osa 30 https://podcast.ee/mottekoht/

Vaikimine ei pruugi olla kuld ehk eeldamise asemel suhelgem

"Suhtlemine on kõige alus. Inimesel on olemas keel ja meel. Mulle tundub aga, et neid ei osata targalt kasutada," kirjutab nõustaja ja koolitaja, aastaid sotsiaalvaldkonnas töötanud saarlane Kairit Lindmäe.

Avaldatud Saarte Hääl 13.11.2019

Olen jälginud väga pikalt, kuidas inimesed suhtlevad. Lugenud selle kohta ja ise kogenud.

Lastega ei räägita piisavalt ja tulemuseks on erivajadusega laps, kellele otsitakse abi spetsialistidelt, kes õpetaks lapse rääkima, suhtlema. Pärast suurt armumist mees ja naine ei suhtle, ei räägi omavahel lahti pereväärtusi. Tulemuseks on lahutus, katkised pered ja halvad suhted.

Tööandja ei suhtle kollektiiviga, alluvatega, vaid leiab võimaluse töötajatest vabaneda, selle asemel, et kasutada ära nende potentsiaali. 

Poliitikud ei räägi pärast valimisi ametisse saanuna enam valijatega sama palju kui enne valimisi. Tulemuseks on rahulolematud valijad, kes ei tea, millega nende valitud inimene tegeleb. Ja nii edasi ja nii edasi. Näiteid saab tuua igast valdkonnast, sama muster on igas kollektiivis ja süsteemis. Kahju. Oleme ju inimesed, looduse kroonid ja kõige targemad.

Otsused teise inimese eest

Mis siis valesti on? Sageli ei saada ise arugi, et probleemid tekivad just mittesuhtlemisest. Üha enam on eelduslikku suhtlemist. Keegi nagu teab meie eest ja isegi otsustab meie eest, ilma et oleksime omavahel suhelnud. Kõik teevad oma otsused oma teadmiste, kogemuste ja harjumuste põhjal, aga need pole samad, mis teistel inimestel. Iga inimene on eriline ja teistest erinev. Sageli see aga unustatakse ja sealt tulenebki teiste eest otsustamine.

Otsustatakse lapse eest, tehakse valikuid temaga rääkimata, kuna eeldatakse: laps vajab ju seda, mida minagi. Paarisuhtes surub jõulisem pool teisele peale oma väärtused ja otsused, eeldades, et see on ka teisele poolele vastuvõetav.

Tööandja eeldab, et tema on juba piisavalt probleemidest rääkinud, aga alluv on rumal ega ole aru saanud. Poliitikud eeldavad, et valija on tark ning jälgib iga päev kusagilt tema tööd ja tegemisi. Miks inimesed ei räägi, vaid eeldavad?

Aeg. Meil kõigil on seda 24 tundi ööpäevas. Ise otsustame, kuidas seda kasutame ja kellega suhtleme.

Suhtlemine nõuab aega, pühendumist ja kohalolu. Suhtlemine vajab ka eelnevat ettevalmistust ja teadmisi teise suhtluspoole ja teema kohta, mida tahetakse jagada. Suhtlemise algatamiseks on mingi põhjus. Sageli aga suheldakse kiirustades, pinnapealselt, tehes selle kõrval samal ajal midagi muud. Ei pühenduta vestlusele, ei kuulata.

Lapsega suhtlemine nõuab aega – tunde ja tunde, et teda mõista, temast aru saada ja teda suunata. Paarisuhte hoidmine nõuab aega, mehe ja naise omavahel olemise aega, ühiste pereväärtuste kokkuleppimise aega.

Tööandja ja kollektiivi vaheline suhtlus nõuab aega, tööaega. Seda aga on vähe, kuna kõigil on alati ülikiire ja vaja on kasumit teenida. Ei leita aega, et olemasolevate töötajate tugevused välja selgitada, et nende potentsiaali ära kasutada.

Poliitikutelt nõuab aega see, et kohtuda inimestega, kes nendesse kunagi uskusid. Poliitikutel on aga kiire ja aega vähe.

Pigem rohkem kui vähem

Head inimesed, suhelge, rääkige – parem rohkem kui vähem. Ärge unustage neid suhteid, mida olete kunagi algatanud. Hoidke oma suhtlusvõrgustikud meeles. Kõik võimalused on olemas, tänu sotsiaalmeediale ja sidevahenditele. Lisaks on endiselt olemas võimalus suhelda silmast silma, mis ei kao ehk niipea kuhugi.

Unustagem eeldused. Küsigem, rääkigem, suhelgem. Ärgem unustagem teineteist. Vaikimine võib olla kuld, aga kõik pole ka kuld, mis hiilgab.