Täna avan mina oma blogi. Nagu tükikese iseendast.
Soov jagada oma teadmisi, kogemusi ja äratundmisi
on minuga sees olnud juba mõnda aega. Nüüd on ilmselt see õige aeg.
Huvi nn vaimse maailma ja heaolu vastu on mul olnud üle 25 aasta. Viimased paar aastat olen sellesse valdkonda rohkem sisse läinud, lugenud ja ennast koolitanud ning kõige sellega koos ise arenenud.
Mulle meeldib töö inimestega. Ma olen
õnnelik, kui saan teisi aidata.
Kummalise juhuse tahtel sai minust sotsiaaltöötaja
ja ma olen saanud selles valdkonnas väga erinevaid töökogemusi eri tasanditel.
Täna olen endiselt sotsiaaltöötaja ja lisaks ka
kogemusnõustaja, kriisnõustaja, koolitaja, mentor ja tugiisik.
Minu teekond on olnud nagu „Kessu
joonalud“. Olen läbi elanud sügavaid kriise ja väga õnnelikke hetki, positiivseid
tundeid ja ahastust, otsinud ennast ja aidanud leida teistel oma Mina, veetnud
päevi arstide hoole all ja ise tervishoiuvaldkonda panustanud, sukeldunud põhja
ja tõusnud mäetippu, kogenud suurt valu ja toetanud leinajaid, otsinud tööd ja aidanud teisel sobivat tööd saada.
Seda mida jagada, mul on…..
Tagasi vaadates, oleks nagu elanud mitut elu
korraga. Elu on minu jaoks olnud ülihuvitav ja kõike on olnud soov proovida, panustada, ära teha.
Paigalseis on tagasilangus, alla andmine, mõttetu aja raiskamine.
Minu blogis eesmärk on jagad oma mõtteid, taipamisi, arvamusi ja arusaamisi, et lugeja oleks teadlikum ja teeks targemaid otsuseid, kui mina kunagi tegin. Soov aidata teistel kogeda paremat Elu. Olla kasulik läbi oma kogemuste. Me ei pea kõike ise kogema, et olukordi mõista. „Tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi enda omadestki“.
Kogusin siia kokku varasemalt FBs jagatud oma mõtted ja püüan uusi jooksvalt lisada.
