26.11.21

Elus ei ole suuremat vastutust ega privileegi kui laste kasvatamine /E.Koop/

Lapsed said oma õiguse 20.11.1989 aastal, kui ÜRO võttis vastu lapse õiguste konversiooni, mille kohaselt ei olnud lapsed enam objektid, kes kuuluvad vanematele, vaid said täieõiguslikuks ühiskonna liikmeteks oma õiguste ja kohustustega. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga kaks aastata hiljem.
24.11.2021 vaimse tervise konverentsil „Kuidas elad Eesti pere?“ räägiti lapsest, lapse vaimsest tervisest.
Kuidas tuleb toime laps, kui pere, paarisuhe on kriisi. Kuidas ja kes saab toetada last-noort kui temale kõige kallimad inimesed – vanemad – ei soovi enam jätkata kooselu ja olla paarisuhtes. Mis on last kahjustav käitumine ja kuidas peaksime seda ära tundma, kuidas reageerima.
Konverentsil räägiti, kui oluline on teha vanematel omavahel koostööd ja kompromisse, et tagada ühisele/ühistele lapsele/lastele võimalikult turvaline kasvukeskkond peale paarsihte lõppemist. Mõista vastutust, mis kaasneb lapse kasvatamisel hooldusõiguse ja suhtluskorra teostamisel.
Oluline on mõista, et paarisuhe on lõppenud aga vanemaks olemise roll on jäänud.
Turvalist lahkuminekut saab toetada perelepitaja, kes aitab vanematel sõlmida laste nimel parimaid kokkuleppeid, jättes kõrvale omavahelised emotsioonid.
Sotsiaalkindlustusamet tutvustas projekti „Riikliku perelepitussüsteemi rakendamine”, mille käigus töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse korraldusmudel ja koolitatakse juurde perelepitajaid.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond tutvustas messialal erinevatele sihtgruppidele mõeldud teenuseid.
Soovitused lisaks, veebiseminarid:
Lahkuminekut toetav juhendmaterjal SKA raamatukogus Raamatukogu | Sotsiaalkindlustusamet


"Vanemad on õpetajad maailma kõige karmimas koolis - Inimeste Tegemise Koolis.
Te olete selle kooli juhtkond, direktor, õpetaja ja koristaja… teilt oodatakse ekspertteadmisi kõiges, mis puudutab elu ja elamist… on vähe koole, kus seda tööd võiks õppida, ja puudub üldine üksmeel tunniplaani osas. Selle peate te ise koostama. Teie koolis pole vaheaegu, pühasid, ametiühinguid, palgakõrgendusi või automaatset edutamist. Peate olema tööl või vähemalt käeulatuses 24 tundi päevas, 365 päeva aastas ja vähemalt 18 aastat iga lapse kohta, kes teil on. Peale selle peate te rinda pistma administratsiooniga, kus iga küsimuse puhul on kaks ülemust - ja te teate ju, millistesse lõksudesse kaks ülemust koos olles võivad langeda. Selles kontekstis viitegi te läbi oma inimeste-tegemist. Ma pean seda maailma kõige raskemaks, keerukamaks, ärevust tekitavamaks, higi- ja verevalamist nõudvamaks tööks."
/Robert Bolton „Igapäevaoskused. Kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada“/

Hommikune mõtterännak.

 Vähk ei küsi vanust, sugu ega staatust. Ta tuleb ja enam ära ei lähe või .... läheb aga jätab jälje. Kuhugi ... igaveseks. Vähiteekonna läb...