Minu algne soov ja plaan oli teha igast päevast väike postitus blogisse, laagrist otse. Aga nagu näha ei õnnestu postituse tegemine ka peale laagrit.
Miks? Minu mõtted, emotsioonid, küsimused, tunded, kahetsused…. Ebapiisavus.
Olen alustanud seda kirjutust pea iga päev ja taas pooleli jätnud. Täna siis
lõpuni.
Sellel laagri fenomen? Olemine, lubamine, vabadus, reeglid, kasvamine,
avastamine, enda leidmine, suhted, tunded, lõbu.
Kui ma sellele laagrile tagasi mõtlen, meenub mulle minu u 30 aasta tagune
tunne/mälestus – vabadus, iseolemine - mis minus oli, kui minu suved olid
veedetud sõpradega merel ja tuli tulla tagasi tavaellu. Kummaline, et see nüüd
meenus. Tekis see seos, tunne. Kui mina oleksin täna see laagrinoor, siis see
tunne oleks just see mis oleks minu sees. Aga tookord see tunne kadus, ma ei
osanud seda hoida. Ei teadvustanud nagu täna. Kas ma suudaks seda täna hoida?
Lasin tookord endast muul maailmal teerulliga taas üle sõita. Ma loodan, et
laagris olnud noored seda ei tee ja suudavad hoida oma tunnet, kasvamist, mida
nad laagrist said. Usun, et nii on, kuna laagris olid noored, kes on olnud seal
korduvalt ja nad tunnistasid, et on kasvanud, enesekindlamaks, teadlikumaks,
teiseks inimeseks, iseendaks. Laagrist said nad loodetavasti ka tuge ja
teadmist, et seda tunnetust ja avastust hoida. Mina tookord lihtsalt kulgesin
omas maailmas, oma tollase tarkusega ja vajusin mustrisse tagasi, sinna mida
minult oodati.
Mis see laager ikkagi on? Kogemus, eneseteadvuse leidmine. Kirjeldada on
raske, seda peab kogema. Igaüks ise. Ja seetõttu soovisin ka mina sinna
laarisse minna, et saada teada, mis see laager päriselt on. Kindlasti ei ole see
nö tavaline laager aga ei ole ka kaos. Selles on paindlikust, kulgemist,
olemist, vabadust. Epul on väga selge visioon ja programm, teadmine kuidas ja
kuhu jõuda. Samas toimib kõik kuidagi teisel tasandil, igaühe oma teadvuses,
mis tekib koosolemisest ja koos tegemisest. Ja see kõik on samas õrnalt rangelt
raamistatud. Laagril on oma struktuur, päevakava ja plaan. Ärkamine, energizerid,
töötoad, kus märksõnadeks on meeskond ja koostöö, keeleõppe tandemid, päeva
kokkuvõttev reflektsioon ja ühised koosolemised.
Laagris peab olema kõikidel tore. Ja selle
toreduse eest peab ise seisma, juhendaja rolli oli seda toetada ja võimaldada,
suunata. Toredad sõnad aga kuidas seda teostada, nii, et oledki toetaja….
Minule oli see väljakutse. Sest avastasin mingil hetkel, et minus on juba
kinnistunud mustrid, mis mind piiravad ja ei lase olla lõpuni vaba iseendast. Mõistus,
tunded, emotsioonid – kogu see virrvarr minus. Andsin endast laagris parima
osa, mida minu teadmised ja elumustrid võimaldasid tol hetkel aga palju jäi
andmata, võimaldamata. Laager oli mulle kui õppetud, enda kogemine. Liigun nüüd
edasi oluliselt targemana, oskuslikumana ja teadjamana.
Aitäh Epule, kes usaldas ja uskus minusse,
andis mulle võimaluse kasvada. Aitäh kaasjuhendajatele ja noortele, kes mind õpetasid
ja kasvatasid. Ma vajasin seda kõike, et liikuda ise edasi ja mõista noori nende
maailmas. Kasutan laagrist saadud avastamisi oma töös ja elus. See kõik on nii
haarav ja huvitav, edasiviiv.
Headest laagrid on parimad 😊
