Neli tegusat naist Liina Kohu, Madli Mikli, Tiina Saare ja Kairit Lindmäe saavad väljaõpet Sotsiaalkindlustusameti Riikliku perelepituse aluskoolitusel. Nüüd on nad alustamas praktikat ja pakuvad tasuta perelepitusteenust.
Artikkel ilmus Meie Maas 4.01.2022
„Usun
perelepitusteenusesse ja selle tõhususse, see on andnud tõuke sellele teele
astumiseks ja liikumiseks,“ ütles Liina
Kohu, lisades, et tegeledes ka pereteraapiaga, siis ta on tundnud, et lahku
läinud vanemad, kes tulevad pereteraapiasse, vajaksid ka teinekord
perelepitusteenust. „Minu arvates ei ole välistatud mõlemad teenused
paralleelselt.“ Perelepitaja amet eeldab empaatiat ja avatud suhtlemise oskust,
hinnangute mitte andmist, kannatlikkust, eneseteadlikkust (oskus oma tööd
analüüsida ja areneda selles) ja muidugi väga head suhtlemisoskust.“ Olen
õnnelik, et need omadused on minus
olemas,“ kinnitas Kohu. Tema sõnul unustavad lahku läinud vanemad tihti selle,
et kui paarisuhe saab läbi, siis suhe lapsevanematena jätkub ja koostööd sellel
tasandil tuleb jätkata oma elupäevade lõpuni, esialgu vanematena ja siis juba
vanavanematena. Sageli unustatakse laste heaolu ja see, et lastel on õigus
mõlemale vanemale ka peale kooselu lagunemist. Lapsed ei pea ega tohigi panna
neid olukorda, kus nad peaksid valima oma vanemate vahel.
Perelepitusteenus
on oluline ja vajalik teenus, kuna teenuse eesmärk on vanematevaheliste
konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates
küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine
lapsevanemate vahel.
Perelepitaja
on neutraalne osapool, kes aitab lapsevanemate mõtteid vahendada ja erimeelsusi
lahendada ja jõuda kokkulepeteni, mis sobivad vanematele ning on laste huvides.
Tiina Saare sõnas, et tema valikut perelepitaja kutse saamisel on mõjutanud tema praegune töö, kus perelepituse oskused annavad talle parema võimaluse toetada peresid, kus vanemad on läinud lahku ja neil on keeruline teha koostööd last puudutavates kasvatus küsimistes. Samas on loomisel riiklik perelepituse süsteem, mis tagab üle Eesti kvaliteetse ja peredele kättesaadava perelepitusteenuse. „Olen tänulik võimalusele, et saan õppida riiklikul perelepituse aluskoolitusel perelepitajaks ja usun, et üle Eestiline riiklik perelepitusteenus saab toetada ja aidata üle Eesti kiiremini ja rohkem peresid, kes seda vajavad,“ rääkis Saare, kes on saanud hea väljaõppe ning nüüd on aeg praktiseerida perelepitajana, anda oma panus ja toetada perelepitajana peresid ja lapsi. Saare tähendas, et tema ei ole inimene, kes ütleb, mida pered teevad lahutamisel valesti. „Ütlen vaid seda, et paarid, kellel on lapsed ja nad on otsustanud lahku minna, siis lapsevanemateks jäävad nad oma lastele edasi ja neil tuleb teha koostööd, et tagada oma laste tervis ja heaolu,“ kinnitas ta. Perelepitus on kindlasti vajalik, kuna perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetlus.
Mikli
nentis, et suurim viga paarissuhte katkemisel, on suutmatus isiklikust
solvumisest/pettumusest üle olla ja
laste kasutamine teisele osapoolele haiget tegemiseks. „Perelepitaja on
tänapäeva maailmas, kus paarissuhteid katkeb enam kui seni, ülioluline. Kuna
tema peamine roll on aidata vanematel jõuda kohta, kus tekivad nende
omavahelised kokkulepped, mitte võimu poolt ette antud lahendid, siis annab see
hea pinnase ja kasvulava edasipidiseks heaks koostööks laste kasvatamisel. Vahel
on täiskasvanutel lihtsalt vaja neutraalset peegeldajat, kes kummagi osapoolega
seotud ei ole, et aru saada, kuidas laste sesukohalt kõige parem edasi on minna
ja seda üks hea perelepitaja kindlasti on.“
Lindmäe
möönis, et ta ei nimeta midagi, mida naine ja mees suhte lõppedes teevad,
veaks. „Kui suhe on läbi ja leitakse, et ühiselt perena koos ei elata, tulebki
minna lahku. Kõik annavad endast igas hetkes parima, mida nad oskavad,“ rääkis
Lindmäe, kelle sõnul on peale suhte, kooselu lõppu kõige olulisem mõista, et edasi
tuleb minna eraldi, naise ja mehena, lasta lahti suhteemotsioonist. Sageli ei suudeta just seda mõista, et paarina
on peresuhe läbi, aga kooselust sündinud ühine laps/lapsed on vaja koos üles
kasvatada, lapsevanema roll jääb. „Uues
olukorras, lahus elades, on vaja koos korraldada lapse elu selliselt, et
mõlemad vanemad saaksid panustada lapse ellu. Täita oma kohustusi vanemana.
Tuleb teha rida ühised kokkulepped ja otsuseid, kus fookus on lapsel. Tuleb
õppida usaldama teist poolt. Tuleb õppida suhtlema omavahel teisel tasandil,
mitte paarina, vaid vanemana. Selleks,
et mitte elada oma lahutusvalu läbi lapse, on vaja mõista, et lapsele tahavad mõlemad vanemad parimat. Ema ja isa on
lapsele olulised nii koos kui ka eraldi elades,“ kinnitas Lindmäe.
Riiklik
pilootprojekt "Riiklik perelepitussüsteemi loomine" on perelepituse teenuse arendamiseks on ellu
kutsutud konkreetsete statistiliste
näitajate alusel, mis näitavad, et vajadus perelepitaja järele kasvab. Kohtutes on aastas 3000-4000
peret, kes vaidlevad elatise, hoolduse ja suhtluskorra üle.
Lindmäe
nentis, et kui statistika kõrvale jätta
statistika, siis tõepoolest elame projektipõhises maailmas, sh ka üha enam
suhetes ja see tingib vajaduse erapooletu lepitaja järele. Erinevad nõustajad on juba meie elu
normaalsus ja nii on ka perelepitajad. Selleks, et lapse elukorralduses
vanematena kokkuleppele saada, ei peaks pöörduma kohtusse, kust tulevad
konkreetsed otsused, käsud-keelud,
määrused. Lapsi ei saa määruste alusel vanematega suhtlema sundida. Perelepitaja abiga saab ennetada
kohtumääruseid. „Ma väga loodan, et üha enam mõistetakse vanematena, et on
võimalik saada omavahel kokkuleppele, mis on lapsele parim. Vajadus perelepitajate
järele kasvab ja tööd jagub perelepitajate, perenõustajatele ja
pereterapeutidele ja paljudele teistel nõustajatele,“ kinnitas Kairit Lindmäe.
Perelepitusteenust
on tänasel päeval võimalik saada mitmel moel. Üks võimalus on pöörduda otse
teenuseosutaja ehk perelepitaja poole, kes pakub tavaliselt tasulist
perelepitusteenust. Teine võimalus on teha koostööd elukoha järgse
lastekaitsetöötajaga, kes saab nõustada ja juhendada lapsevanemaid
professionaalsel moel ja eelkõige lapse huve hoidvalt sobivaima toetuse ja
teenuse saamisel, sealjuures pakkuda võimalust toetada perekonda perelepitusteenuse
eest tasumisel. Kolmas võimalus on pöörduda sotsiaalkindlustusameti lastekaitse
osakonda, kus koostöös sotsiaalministeeriumiga arendatakse ja valmistatakse
ette riiklikku perelepitussüsteemi ning pakutakse perelepitust tasuta
teenusena. Teenusepakkujaks on uued perelepitajad, kes praktiseerivad
superviisorite toel värskelt õpitut. Teenuse saamiseks palutakse lapsevanematel
pöörduda perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee aadressile.
KES NAD ON?
LIINA KOHU
Liina
on 21 aastat töötanud sotsiaalvaldkonnas ja end pidevalt täiendanud. Ta on omandanud
Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi ja õppinud Eesti
Pereteraapia Koolis.
Igapäevaselt
töötab Liina sotsiaalpedagoogina Kuressaare linna lasteaedades, samuti
erapraksises pereterapeudina ja olen ka vanemlusprogrammi „Imelised aastad“
grupijuht.
Liina
on väga aktiivne ja ei karda võtta vastu uusi väljakutseid. Sel sügisel liitus
ta SKA (Sotsiaalkindlustusameti) projektiga „Tagasi kooli“, mille raames käis
ta 7-9 klassi õpilastele rääkimas turvalistest suhetest.
TIINA SAARE
Tiina Saare on superviseeritav perelepitaja ning lõpetamas väljaõpet Riiklikul perelepituse aluskoolitusel. Praktika raames osutab ta perelepitusteenust Saaremaal ja Muhumaal. Riiklik perelepitusteenus on soovijatele tasuta. Kui on soov tulla perelepitusesse, siis võta ühendust ja leiame sobiv aja. Kirjuta tiinasaare0@gmail.com või helista 56476883.
Lisaks
perelepituse väljaõppele aitab teda perelepituse läbiviimisel töökogemus
sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Tiina omab Tallinna Ülikooli
sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi (2011). Talle on omistatud sotsiaalpedagoogi
kutse, tase 6 (2021)
KAIRIT LINDMÄE
Kairit
Lindmäe on hariduselt ja ametilt sotsiaaltöötaja, lisaks õppinud juurde erinevaid
psühholoogia ja vaimse tervise teemalisi oskusi. Hetkel töötab ta vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustaja,
ta on koolitaja, mentor, ettevõtja ja
vabatahtlik. Talle on hingelähedane töö inimestega, nende nõustamine ja toetamine. Lisaks seisab ta vallavolikogus
sotsiaalvaldkonna heaolu ja arengute eest Saaremaal ning püüan Eesti Sotsiaaltöötajate
Assotsatsiooni juhatusse kuuludes anda panuse ka sotsiaaltöö arengutesse üle
Eesti.
MADLI MIKLI
Hariduselt eripedagoog, töötanud erivajadustega lastega ja nende peredega viimased 15 aastat. Hetkel töötab Madli Kuressaare Hariduse Koolis HEVKO’na. Madli on omandamas ka mänguterapeudi kutset ja tegutsemas ka lastejoogaõpetajana.
https://www.facebook.com/riiklikperelepitusteenus
#lahkeltlahku #riiklikperelepitus
perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee