Perelepitajad pakuvad tuge lahkuminevatele peredele

Neli tegusat naist Liina Kohu, Madli Mikli, Tiina Saare ja Kairit Lindmäe saavad väljaõpet Sotsiaalkindlustusameti Riikliku perelepituse aluskoolitusel. Nüüd on nad alustamas praktikat ja pakuvad tasuta perelepitusteenust.

Artikkel ilmus Meie Maas 4.01.2022

 https://meiemaa.ee/2022/01/04/perelepitajad-pakuvad-tuge-lahkuminevatele-vanematele/?fbclid=IwAR24c7DZAilj-jUkD-VX6jF42ZcU_dIluyZ8AHX74bW3uEsqhjSAgoJ8hgY

„Usun perelepitusteenusesse ja selle tõhususse, see on andnud tõuke sellele teele astumiseks ja liikumiseks,“ ütles Liina Kohu, lisades, et tegeledes ka pereteraapiaga, siis ta on tundnud, et lahku läinud vanemad, kes tulevad pereteraapiasse, vajaksid ka teinekord perelepitusteenust. „Minu arvates ei ole välistatud mõlemad teenused paralleelselt.“ Perelepitaja amet eeldab empaatiat ja avatud suhtlemise oskust, hinnangute mitte andmist, kannatlikkust, eneseteadlikkust (oskus oma tööd analüüsida ja areneda selles) ja muidugi väga head suhtlemisoskust.“ Olen õnnelik, et  need omadused on minus olemas,“ kinnitas Kohu. Tema sõnul unustavad lahku läinud vanemad tihti selle, et kui paarisuhe saab läbi, siis suhe lapsevanematena jätkub ja koostööd sellel tasandil tuleb jätkata oma elupäevade lõpuni, esialgu vanematena ja siis juba vanavanematena. Sageli unustatakse laste heaolu ja see, et lastel on õigus mõlemale vanemale ka peale kooselu lagunemist. Lapsed ei pea ega tohigi panna neid olukorda, kus nad peaksid valima oma vanemate vahel.

Perelepitusteenus on oluline ja vajalik teenus, kuna teenuse eesmärk on vanematevaheliste konfliktide lahendamisele kaasaaitamine nende lapse elukorraldust puudutavates küsimustes, samuti lapse huvisid arvestavate kokkulepete sõlmimine lapsevanemate vahel.

Perelepitaja on neutraalne osapool, kes aitab lapsevanemate mõtteid vahendada ja erimeelsusi lahendada ja jõuda kokkulepeteni, mis sobivad vanematele ning on laste huvides.

Tiina Saare sõnas, et tema valikut perelepitaja kutse saamisel on mõjutanud tema praegune töö, kus perelepituse oskused annavad talle parema võimaluse toetada peresid, kus vanemad on läinud  lahku  ja neil on keeruline teha koostööd last puudutavates kasvatus küsimistes. Samas on  loomisel  riiklik perelepituse süsteem, mis tagab üle Eesti kvaliteetse ja peredele kättesaadava perelepitusteenuse. „Olen tänulik võimalusele, et saan õppida riiklikul perelepituse aluskoolitusel perelepitajaks ja usun, et üle Eestiline riiklik perelepitusteenus saab toetada ja aidata üle Eesti kiiremini ja rohkem peresid, kes seda vajavad,“ rääkis Saare, kes on saanud hea väljaõppe ning nüüd on aeg  praktiseerida perelepitajana, anda oma panus ja toetada perelepitajana peresid ja lapsi. Saare tähendas, et tema ei ole inimene, kes ütleb, mida pered teevad lahutamisel valesti. „Ütlen vaid seda, et paarid, kellel on lapsed ja nad on otsustanud lahku minna, siis lapsevanemateks jäävad nad oma lastele edasi ja neil tuleb teha koostööd, et tagada oma laste tervis ja heaolu,“ kinnitas ta.  Perelepitus on kindlasti vajalik, kuna perelepitus on lapsevanematele kiirem, soodsam, vaimset tervist säästvam ning lapse heaolu paremini arvestav meetod, mille raames sõlmitud vanemate vahelised kokkulepped on efektiivsemad kui kohtumenetlus.

 Madli Mikli sattus perelepitaja koolitusse juhuslikult ja tal tekkis kohe tundmine, et seda ta tahab teha. „See oli nii öelda äratundmine,“ sõnas Mikli, kes omab ka ise kogemust, kus täiskasvanud ei suuda oma isklikust solvumisest kõrgemale tõusta ja laps, kes paarisuhte katkedes niigi on segaduses, veel enam katki tehakse.

Mikli nentis, et suurim viga paarissuhte katkemisel, on suutmatus isiklikust solvumisest/pettumusest  üle olla ja laste kasutamine teisele osapoolele haiget tegemiseks. „Perelepitaja on tänapäeva maailmas, kus paarissuhteid katkeb enam kui seni, ülioluline. Kuna tema peamine roll on aidata vanematel jõuda kohta, kus tekivad nende omavahelised kokkulepped, mitte võimu poolt ette antud lahendid, siis annab see hea pinnase ja kasvulava edasipidiseks heaks koostööks laste kasvatamisel. Vahel on täiskasvanutel lihtsalt vaja neutraalset peegeldajat, kes kummagi osapoolega seotud ei ole, et aru saada, kuidas laste sesukohalt kõige parem edasi on minna ja seda üks hea perelepitaja kindlasti on.“

 Kairit Lindmäe on samuti väga tänulik Sotsiaalkindlustusametile, et ta osutus valituks ja saab täna õppida riiklikuks perelepitajaks. „Kandideerimine perelepitaja koolitusele, et saada perelepitajaks, tuli kuidagi loomulikuna,“ kõneles Lindmäe, kes on teinud nõustamistööd väga pikalt ja oma töös on ta kogenud, et kõik probleemid saavad alguse (pere)suhetest, algsete pisiprobleemide taga on pere suuremad lõhed. „Kuna  oma nõustamistöös olen väga palju kokku puutunud pereprobleemidega, hakkas mind huvitama perelepituse sügavam sisu, protsess ja struktuur. Nõustajana tundsin vajadust saada juurde lisapädevusi ja -oskuseid. Perelepitaja saan panustada oma olemasolevate ja uute teadmiste ja oskustega veelgi paremini  laste ja perede paremasse toimimisse.“

Lindmäe möönis, et ta ei nimeta midagi, mida naine ja mees suhte lõppedes teevad, veaks. „Kui suhe on läbi ja leitakse, et ühiselt perena koos ei elata, tulebki minna lahku. Kõik annavad endast igas hetkes parima, mida nad oskavad,“ rääkis Lindmäe, kelle sõnul on peale suhte, kooselu lõppu kõige olulisem mõista, et edasi tuleb minna eraldi, naise ja mehena, lasta lahti suhteemotsioonist.  Sageli ei suudeta just seda mõista, et paarina on peresuhe läbi, aga kooselust sündinud ühine laps/lapsed on vaja koos üles kasvatada,  lapsevanema roll jääb. „Uues olukorras, lahus elades, on vaja koos korraldada lapse elu selliselt, et mõlemad vanemad saaksid panustada lapse ellu. Täita oma kohustusi vanemana. Tuleb teha rida ühised kokkulepped ja otsuseid, kus fookus on lapsel. Tuleb õppida usaldama teist poolt. Tuleb õppida suhtlema omavahel teisel tasandil, mitte paarina, vaid vanemana.  Selleks, et mitte elada oma lahutusvalu läbi lapse, on vaja mõista, et lapsele  tahavad mõlemad vanemad parimat. Ema ja isa on lapsele olulised nii koos kui ka eraldi elades,“ kinnitas Lindmäe.

Riiklik pilootprojekt "Riiklik perelepitussüsteemi loomine" on  perelepituse teenuse arendamiseks on ellu kutsutud konkreetsete  statistiliste näitajate alusel, mis näitavad, et vajadus perelepitaja  järele kasvab. Kohtutes on aastas 3000-4000 peret, kes vaidlevad elatise, hoolduse ja suhtluskorra üle.

Lindmäe nentis, et kui statistika  kõrvale jätta statistika, siis tõepoolest elame projektipõhises maailmas, sh ka üha enam suhetes ja see tingib vajaduse erapooletu  lepitaja  järele. Erinevad nõustajad on juba meie elu normaalsus ja nii on ka perelepitajad. Selleks, et lapse elukorralduses vanematena kokkuleppele saada, ei peaks pöörduma kohtusse, kust tulevad konkreetsed otsused,  käsud-keelud, määrused. Lapsi ei saa määruste alusel vanematega suhtlema  sundida. Perelepitaja abiga saab ennetada kohtumääruseid. „Ma väga loodan, et üha enam mõistetakse vanematena, et on võimalik saada omavahel kokkuleppele, mis  on lapsele parim. Vajadus perelepitajate järele kasvab ja tööd jagub perelepitajate, perenõustajatele ja pereterapeutidele ja paljudele teistel nõustajatele,“ kinnitas Kairit Lindmäe.

Perelepitusteenust on tänasel päeval võimalik saada mitmel moel. Üks võimalus on pöörduda otse teenuseosutaja ehk perelepitaja poole, kes pakub tavaliselt tasulist perelepitusteenust. Teine võimalus on teha koostööd elukoha järgse lastekaitsetöötajaga, kes saab nõustada ja juhendada lapsevanemaid professionaalsel moel ja eelkõige lapse huve hoidvalt sobivaima toetuse ja teenuse saamisel, sealjuures pakkuda võimalust toetada perekonda perelepitusteenuse eest tasumisel. Kolmas võimalus on pöörduda sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda, kus koostöös sotsiaalministeeriumiga arendatakse ja valmistatakse ette riiklikku perelepitussüsteemi ning pakutakse perelepitust tasuta teenusena. Teenusepakkujaks on uued perelepitajad, kes praktiseerivad superviisorite toel värskelt õpitut. Teenuse saamiseks palutakse lapsevanematel pöörduda perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee aadressile.

 SUPERVISEERITAVAD PERELEPITAJAD

KES NAD ON?

LIINA KOHU
Liina on 21 aastat töötanud sotsiaalvaldkonnas ja end pidevalt täiendanud. Ta on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi ja õppinud Eesti Pereteraapia Koolis.

Igapäevaselt töötab Liina sotsiaalpedagoogina Kuressaare linna lasteaedades, samuti erapraksises pereterapeudina ja olen ka vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ grupijuht.

Liina on väga aktiivne ja ei karda võtta vastu uusi väljakutseid. Sel sügisel liitus ta SKA (Sotsiaalkindlustusameti) projektiga „Tagasi kooli“, mille raames käis ta 7-9 klassi õpilastele rääkimas turvalistest suhetest.

TIINA SAARE

Tiina Saare on superviseeritav perelepitaja ning lõpetamas väljaõpet Riiklikul perelepituse aluskoolitusel. Praktika raames osutab ta perelepitusteenust Saaremaal ja Muhumaal. Riiklik perelepitusteenus on  soovijatele tasuta.  Kui on soov tulla perelepitusesse, siis võta ühendust ja leiame sobiv aja. Kirjuta tiinasaare0@gmail.com või helista 56476883.

Lisaks perelepituse väljaõppele aitab teda perelepituse läbiviimisel  töökogemus  sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Tiina omab Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduse bakalaureuse kraadi (2011). Talle on omistatud sotsiaalpedagoogi kutse, tase 6 (2021)

KAIRIT LINDMÄE

Kairit Lindmäe on hariduselt ja ametilt sotsiaaltöötaja, lisaks õppinud juurde erinevaid psühholoogia ja vaimse tervise teemalisi oskusi. Hetkel töötab ta  vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustaja, ta on koolitaja, mentor, ettevõtja  ja vabatahtlik. Talle on hingelähedane töö inimestega, nende nõustamine ja  toetamine. Lisaks seisab ta vallavolikogus sotsiaalvaldkonna heaolu ja arengute eest Saaremaal ning püüan Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsatsiooni juhatusse kuuludes anda panuse ka sotsiaaltöö arengutesse üle Eesti.

MADLI MIKLI

Hariduselt eripedagoog, töötanud erivajadustega lastega ja nende peredega viimased 15 aastat. Hetkel töötab Madli Kuressaare Hariduse Koolis HEVKO’na. Madli on omandamas ka mänguterapeudi kutset ja  tegutsemas ka lastejoogaõpetajana. 

https://www.facebook.com/riiklikperelepitusteenus

#lahkeltlahku #riiklikperelepitus

perelepitus@sotsiaalkindlustusamet.ee