Kairit Lindmäe
Vaimse tervise nõustamise vabatahtlik alates 2020 kevadest
Elukutse:
hariduselt sotsiaaltöötaja, praegu ettevõtja, iseenda tööandja, eelkõige
sotsiaalvaldkonna ekspert, mentor, koolitaja ning vaimse tervise, kriisi- ja
kogemusnõustaja. Kuressaare Haigla rehabilitatsiooni meeskonnas olen
kogemusnõustaja ja koostööpartner Töötukassale.
Vaimse tervise nõustamise vabatahtlikuks tõi mind soov teisi toetada, see on mulle olnud alati oluline. Ilmselt sellest ka minu eriala valik. Aastatega on tulnud juurde soov omandatud teadmisi ja oskusi jagada neile, kes seda väärtustavad.
Vaimne
tervis oli mulle tähtis juba enne koroonakriisi, aga siis räägiti sellest vähe
ja teema oli pigem tabu kui normaalsus. 2020. aasta kevadel kestnud kriisis
nägin, et inimesed vajavad reaalselt tuge ja nad on valmis ka abi küsima ning
vastu võtma. Olime valmis looma Saaremaale oma kriisiabitelefoni, aga see jäi
loomata, kuna mina sattusin kriisikoldesse 2,5 kuuks kriisikodu juhtima.
Minu soov oli kriisis panustada ja aidata inimesi, kuna leidsin, et mul on selleks ressurssi.
Vaimne tervis on mulle omalegi oluline teema ja ma näen, et inimesed vajavad abi oma vaimse maailmaga tegelemisel ja see innustab mind suunama, aitama teisi, kes on selleks valmis. Olen kui teejuht keerulisel kaardil. Sageli ei ole vaja teha nõustamist, vaid piisab sellestki, et tavalises vestluses inimest suunata ja anda teist vaadet.
Tänu nõustamistele olen ise väga palju arenenud, saanud hulga väärtuslikke kogemusi ja teadmisi. Ma loen ja õpin juurde väga palju ja selle rakendamine ning toimimise nägemine innustab edasi tegutsema. Ma naudin nõustamistööd. Kõik kohtumised on rasked, aga annavad mingit seletamatut jõudu ja head enesetunnet. Olen väga palju õppinud enda ja teiste inimeste kohta. Paljud põhjus-tagajärg seosed saanud lahti mõtestada. Teiste inimeste tunnetamine ja märkamine ja mõistmine on need, mida mina olen õppinud ja oma edaspidises töös ning igapäevaelus kasutan.
Minu suurim eduelamus on see, kui klient on rahul ja annab positiivset tagasisidet. Soovib veel ja veel kohtuda, et saada toetust või annab teada, et nüüd on ta valmis üksi edasi liikuma. See, kui algul tundunud keeruline olukord saab märkamatult lahenduse. Eduelamus pean veel seda, kui klient saadab meili ja tänab vestluse eest ning kirjeldab, kuidas meie kohtumine teda aitas, kuidas jagatud teadmised, eneseabivõtted teda mõjutasid ning kuidas ta on endaga leppinud.
Minu soovitus uutele/teistele nõustajatele – olen kogenud, et väga paljud inimesed soovivad teisi aidata, päästa, suunata ja muuta. Kuidas kõik teised teevad midagi valesti. See on normaalne tunnetus - keegi ei ole meiega sarnane, aga tahame, et teised käituksid nii nagu meie soovime. Oluline on meeles hoida, et me ei saa kedagi muuta. Keegi ei pea oleme minu sarnane, ka siis mitte, kui meile tundub, et teine inimene võiks teha midagi teisiti ja ta ise räägib, et soovib muutuda. Peame õppima erinevusi aktsepteerima.Nõustajana on oluline tunnetada, millal on teine inimene muutusteks päriselt, lõpuni, ise valmis. Alles siis tekib nõustajal võimalus suunata ja midagi ära teha. Veel on nõustajal oluline õppida ennast hoidma, maha laadima, nõustamisprotsessist välja tulema. Selleks tuleb ise leida, mis endale sobib. Mina tahan peale nõustamist ennast füüsiliselt liigutada, maha raputada kogu protsessi ja mitte millelegi mõelda.
Kui ma oleksin raamatutegelane? Väga keeruline küsimus, pigem olen segu
erinevatest tegelastest. Tahaksin olla väike My - enesekindel ja iseseisev, kes
ei karda kedagi ega midagi. Aga pigem olen rändurist Nuuskmõmmik, filosoof ja
enda väärtustaja, kellele väline maailm ei ole oluline. Minus on Muumitrolli
seiklushimu ja lapsikust, ise kõike proovida, Muumipapa kohusetunnet ja
vastutuse hoidmist. Muumimammalt tema pehmust, kes võtab vastutuse teiste
hädade eest endale. Mind juhivad Väikese Printsi sõnad: „Sa vastutad alati
kõige eest, mis sa taltsutanud oled“
Kui mul oleks supervõime, siis muudaksin inimeste mõttemustreid, et nad leiaksid üles enda väärtustamise oskuse. Enamikel inimestel on enesehinnanguga probleeme, ennast ei osata väärtustada ja saadakse sageli haiget kaaslaste väljaütlemistest. Vaja on ära õppida, kuidas reageerida teiste ütlemistele nii, et nad ei teeks haiget, vaid peegeldused oleksid väärtuslik tagasiside käitumisele.
Üks südantsoojendav muusikapala? Muusika oleneb meeleolust. Mulle meeldib
kuulata Jaan Tätte sõnumiga laule, Enyat. Aga tiivad annab mulle Justamendi
lugu „Tahan lennata“.
Üks mõtlema panev raamat/artikkel? Häid raamatuid on
palju, igas raamatus on oma mõte. Vahel on hea riiulist võtta mõni 
mõtteteradega, tsitaadiga või metafooridega
raamat. Nendes on alati sügav sõnum, mis on öeldud väga konstruktiivselt, vahel
pikemalt, vahel lühemalt. Nt „Ajatud lood“, „Kuldsed lood“, nendest leiab alati
mõne loo või lause, mis paneb mõtted liikuma. Või raamatud sarjast „Tuhat teed
...“
Üks huvitav podcast/ted talk? Kuulan väga erinevaid podcaste, aga välja tooksin Epp Adleri. Mulle meeldib tema sõnum „Endaks saamine on elutöö“, „Mina olen kõige olulisem“.
