10.10. Ülemaailmne vaimse tervise päev

Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.

2021 aasta aprillis sai valitsuse heakskiidu Vaimse tervise Roheline raamat, kus seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis. https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf

2022. aastal alustas Sotsiaalministeeriumis tegevust vaimse tervise osakond, mille eesmärk on kujundada Eestis terviklik enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis aitab hoida ära vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. https://www.sm.ee/vaimse-tervise-ja-psuhhosotsiaalne-tugi-kriisides

2023 ilmunud Eesti Inimarengu aruanne „Vaimne tervis ja heaolu“ keskendub vaimsele tervisele. https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023/

KASULIKUD LINGID

https://peaasi.ee/

https://www.palunabi.ee/

https://enesetunne.ee/

https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/vaimne-tervis

https://www.sm.ee/vaimse-tervise-ja-psuhhosotsiaalne-tugi-kriisides

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus

https://vaikuseminutid.ee

https://www.lasteabi.ee/et telefon 116 111

Vaimse tervise abi 

https://lahendus.net/

https://www.kogemuskoda.ee/

https://www.ekka.ee/

https://mahena.org/

https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi telefon 116 123

https://www.tootukassa.ee/et/noustamisteenused

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/ohvriabi

https://www.vatek.ee/vaimse-tervise-abi

https://siseministeerium.ee/telefoni-ja-veebinoustamised

https://koolipsyhholoogid.ee/ nõuandeliin 1226

https://www.eluliin.ee/

https://siseministeerium.ee/telefoni-ja-veebinoustamised 

 

Lae vaimse tervise töövihikud endale alla SIIN.

Telli töövihikud tasuta Tervisekasse lehelt: https://www.haigekassa.ee/infomaterjalid

Vaimse tervise esmaabi podcastid

Vaimse tervise nipid ja harjutused

Vaimse tervise testid

Vitamiinikuuri uuri SIIT

Enesevigastamisest loobumise töövihik noortele ja lähedastele https://tinyurl.com/mwsecrys

VAIMSE TERVISE VITAMIINID

Vaimse heaolu käsi siit

Tööleht "Jäämägi" - siit lk 2

Tööleht "Liikumine" siit lk 2

Tööleht "Toiduga sõbraks" siit lk 2

Tööleht "Meeldivate emotsioonide kogemine" siit lk 2

Tööleht "Uni ja puhkamine" siit lk 2

 

SUITSIID

https://peaasi.ee/teema/probleemid/suitsiid/

Abimaterjal lähedastele enesetapu katse järel (sobib ka enne, sisaldab kriisiplaani tegemise õpetust)

Sama vene keeles

Abimaterjal lähedastele pärast enesetappu (sisaldab ka nõuandeid toetajatele)

Sama vene keeles

Kui sinu lähedane on võtnud endalt elu. Abimaterjal lähedastele ja nende toetajatele https://peaasi.ee/wp-content/uploads/2023/09/Suitsiide_inimese_lahedase_abimaterjal_web.pdf

 

SURM JA LEIN

Leinast ja surmast lastekirjanduses https://keilalasteleht.ee/leinast-ja-surmast-lastekirjanduses/

Lapse toetamine leinas https://tinyurl.com/mvk762fz

https://surmast.ee/

 

KASULIKKU

Hädaabinumber (kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks) 112

Riigi infotelefon (ei ole ohus elu, tervis ja vara) 1247

Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin 660 7320 (E-R kell 8.30–17)

Mürgistusinfoliin 16662

Perearsti nõuandetelefon 1220

Lasteabi 116 111

Vägivallast loobumise abi https://tinyurl.com/mr35fmas 660 6077 (E-R 10-16).

Naiste tugikeskused https://www.palunabi.ee/et/naiste-tugikeskused

 

KES NAD ON

psühholoog https://peaasi.ee/psuhholoogi-juures/

psühhiaater https://peaasi.ee/psuhhiaatri-juures/

vaimse tervise õde https://www.tervisekassa.ee/blogi/vaimse-tervise-murede-lahendamiseks-saab-abi-vaimse-tervise-oelt

kogemusnõustaja  https://www.tervisekassa.ee/blogi/vaimse-tervise-murede-lahendamiseks-saab-abi-vaimse-tervise-oelt

psüühosotsiaalne kriisiabi  https://tinyurl.com/yrs25v4t

kriisinõustaja https://surmast.ee/kes-on-kriisinoustaja-kusimustele-vastab-tiina-naarits-linn/

hingehoidja https://hingehoid.ee/

leinanõustaja https://surmast.ee/kes-on-leinanoustaja-autor-karmel-tall/

psühhoteraapia https://psyhhoteraapia.com/

https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/psuhhoteraapia/id-1412

https://www.inimene.ee/teemad/uudis/2022/11/11/psuhhoteraapiad/

https://tarkpere.ee/mis-on-psuhhoteraapia/

Vaimne tervis on väga õhuke ja õrn. Nähtamatu keel. MIKS?

🌑Suidsiidsete mõttetega ELADES

Need mõtted lihtsalt on. Juba lapsepõlvest. Aeg-ajalt. Kui maailm kokku kubu.

Elu mõttetus, kõik on vale, ma pole piisav. Saan seda peegeldust, et ma ei sobi. Ma pole vajalik. Konfliktide lahenduseks on elust lahkumine, see on kergem mulle ja teistele. Ei, see pole tähelepanuks vajalik. Ei see pole appikarje, et tehke teie midagi. Elul pole lihtsalt mõtet. Ärkan -miks? Kooli? Tööle? Kuhu ja miks – teenida raha. Miks? Et süüa-osta asju. Miks on seda vaja. Ostan maja, korteri, auto – MIKS? Saan ilma ka hakkama. Kuhu see kõik jääb kui suren. Teistel on minust maha jäänud asjadest vaid jama. Ma pole vajalik. Ei mitte teistele, vaid lihtsalt pole vajalik. Kus olen 5-10 aasta pärast. Samas kohas. Mis vahet seal on kus olen. Arenen - ja siis… 10-20 aasta pärast ilus maja, aed, kõik muu materiaalsus -MIKS?

Ei ole vaja. Ma ei saa aru, mida ma siin (maailmas) teen. Ma tahan ära minna. Ma ei oska siin toime tulla ja olla. Vajalik – mehele/naisele? Lapsele/lastele? Emale/isale? Koduoomale? Tööandajale? PÄRISELT? Kuidas ma olen neile vajalik. Ma ei usu seda.

Lootust on vaja hoida! MIDA ma peaks lootma? Mille nimel elada? Seda ei ole! Mida see annab, kellelgi ja kuidas, et elan?

Minu mõtted ja tunded on MINU omad.

Kas jätta kiri. Kellele. Või selgitus. Nagunii ei saa keegi aru, et ma lihtsalt enam ei tahtnud. Mul pole kohta ja mõtet teiega koos olla. Ma ei saa sellest aru.

Ma ei vaja abi, ma ei vaja kriisitelefoni, ma ei vaja psühhiaatrikliinikut, kes mind aiataks.

EI TAHA ABI.

Laske mul teha otsus ja minna.

☀️KUIDAS tulla suidsiidsete mõtetega toime ja valida Elu

Räägi kellegiga oma mõtetest, kes on neutraalne ja kellelt sa saad mõistmist. Jaga oma mõtteid. Sa pole üksi, kes mõtleb selliseid mõtteid. Sa pole ainuke, kes Elus sihti ei leia. Keerulisi olukordi ongi keeruline lahendada ja sageli on vaja kõrvalist abi. KÕIK on lahendatav. Vahel võtab aega rohkem, vahel vähem. Suidsiid on lõplik lahendus.

Lahkumine ei ole väljapääs ega lahendus.

Igast jamast ja olukorrast on väljapääs. Ka kõige suuremast ja õudsamast.

Iga tunneli lõpus on valgus. Lihtsalt on! Aga vahel me neid ei näe, üksi ei näe.

Mingil põhjusel oled Sina siin maailmas ja siin Elus olemas. Vahel ei tea MIKS.

Oma muredest ja jamades olles ringlevad meie peas vaid need lahendused, mida meie ise näeme ja meie fantaasia genereerib.

Minu mõtted on minu peas ja keegi teine neid, minu mõtteid, ei näe, kuule ega koge nii nagu mina neid tajun.

Ei mõisteta enne, kui räägime.

MIKS? Miks sa soovid lahkuda?

👂Kui keegi RÄÄGIB Elu lõpust ja soovist lahkuda

Kuulake! Päriselt kuulake! Võta see AEG.

Ei tühista. Ei vaidlusta. Ei naeruväärista. Ei anna soovitusi üle saada. jne. jne.

Kuulaja ei oska selle kuulduga toime tulla. Mina ju nii ei mõtle. Elu on ilus! Sokk? Segadus. Ehmatus. Ei oska käituda ja edasi suhelda. Kaon…

Sinu reaktsioon on normaalne. Puudub oskus rääkida surmast ja suidsiidist. Puudub oskus midagi öelda kui räägitakse rasketel teemadel.

Mõtted suidsiidse inimese peas ei ole nähtavad kuulajale - nii nagu tema neid oma peas näeb, kuuleb ja kogeb…

Mõtle – MIKS ta nii võib mõelda. MIKS? Mida mina saan teha. Miks ta seda mulle räägib. Miks just mulle… Sulle!

Mustades mõtetes aitab selgust luua inimene, kes mõistab ja toetab, ei anna hinnangud ega halvusta. Turvalised ja toetavad inimsuhted.

Ta valis just Sinu välja ja usub Sinusse või oli see lihtsalt juhus.

Märka oma kõrval olevat inimest. Märka muutust. Märka pisikesi kilde.

Kui Sina ei oska aidata, siis räägi sellele, kes oskaks. Küsi ise ka abi. Abi on olemas.

Kuula ja ole olemas, ka see on abiks.

Küsi, kas ta vajab midagi. Kas tal on kindel plaan – kuidas.

Kuidas saad Sina teada aidata, toetada. Mida saad Sina teha, et teeks teise valiku, jääda.

Ole temaga koos.

Ole aus ja väljenda oma tundeid.

💔Lähedane või tuttav on TEINUD suidsiidi

Tühjus. Segadus. Teadmatus. Süüdistus - ennast ja teda. Tahan ka kohe temaga koos lõpetada oma Elu. Ma ei oska, ei suuda. Kõik on läbi. Must. Kadunud. Mõttetu.

Valus. MIKS? Mida ma tegin valesti. Jätsin tegemata. Ma ei märganud kui ta ….

Kuidas ma teistele selgitan ja mida neile ütlen. Mida nad mõtlevad. Stigmad. Arvamused. Teised… ma ei tule sellega toime.

Ma ei oska edasi minna. See ei pidanud nii lõppema.

🤍 LEINAJA

Kõik Sinu tunded ja mõtted on õiged. Viha. Tuimus. Kurbus. Süütunne. Hüljatus. Mõttetus. Kergendus. Elust lahkumise mõtted. Aju ei reageeri. Keha on tuim.

Lase tunnetel tulla ja olla. Leia üles ja usalda oma sisetunnet. Pole õiget ega valet. Ei ole üle mõtlemist. Kui see mõte-tunne-tegevus Sind aitab, siis tee seda, koge seda.

Nuta. Karju. Kirjuta. Vaata pilti. Räägi temaga. Ela oma emotsioonid välja nii, nagu Sulle sobib on veidigi parem, lihtsam, kergem. Lihtsalt ole. Oma mõtetega mis tahavad oma kohta leida.

Kui saad, siis räägi kellegiga, kes kuulab. PÄRISELT. Ja ei küsi MIKS?

Ela välja endast see mis tahab tulla.

🤝Leinaja TOETAJA

Ole olemas. Lihtsalt ole. Vaiki, kui muud ei oska. Lihtsalt kuula mind, vaatamata siis kui räägin sedasama juba mitmendat või mitmekümnendat korda ja mitmendat päeva ja kuud. Rääkimine aitab mõtteid korrastada. Ma vajan rääkimist, et saada selgust. Iseendas. Räägin iseendale. Mõtlen ja räägin. Räägin ja mõtlen.

Ära hakka kartma. Ära kao ära. Ole aus. Ma saan aru, et sa ei oska ka minuga toime tulla ega selle olukorraga. Minul ei ole jaksu sinu tunnetega toime tulla. Mõistan, et ka Sinul on minu kõrval oma tunded. Mul ei ole füüsilist jaksu. Mul ei ole jaksu Sinu toetamiseks ja küsimustele vastamiseks. Mul on ainult oma mõtted.

MIKS? Mis otsib vastust. Pildid. Lood. Koos oldud ajad. Tulevikuplaanid. Lõpp.

Ja ikkagi tehakse teisi valikuid…

Hoia oma lähedasi, keda armastad ja kellest hoolid. Suhtle. Ära alahinda. Ära tühista.

Iga inimene on väärtuslik. Elu on meile antud, et Elada.

Elu mõte ja mõtekus on igal inimesel.

Sinu ka ……

🧠Depressioon võib viia suidsiidini.

Depressioon on ravitav. Mitte ainult tabletiga vaid erinevate astmete koostöö tulemusena. Teaduslikult tõestatud.

1.Oluline on tunnistada iseendale, et ma ei tule üksi oma mõtete ja tunnetega toime, vajan abi.

2.Turvaliste ja toetavate inimeste leidmine, kes on päriselt meie ümber.

3.Psühhoteraapia, et peas tiirlevad negatiivsed mõtted ja negatiivne sisekõne vaidlustada. Lõpetada enese halvustamine. Leida uued väljundid ja positiivsust Elust.

4.Antidepressandid.

Peaasi.ee

Olenolemas.ee

Palunabi.ee

Surmast.ee

https://peaasi.ee/wp-content/uploads/2023/09/Suitsiide_inimese_lahedase_abimaterjal_web.pdf

Lein ei ole alati kurbus

Vahel seisame kirstu kõrval mitte leinas ja kurbuses, vaid hoopis kergendustundega. Tuleb matta inimest, lähedast, kellega seoses meenub vaid vägivald, hirm ja viha. Ta on põhjustanud kannatusi, valu, traumasid ja haavu. Temaga seoses ei meenu mitte midagi positiivset ega ilusat. 

Kahetised tunded

Kõikidele teistele on ta olnud imeline inimene, lahke, abivalmis, heasoovlik – tal olid kõik positiivsed omadused. Ja mina olin see, keda ei mõistetud. Keegi ei mõistnud, miks mina teda vältisin, hoidsin eemale, vihkasin ja ei soovinud suhelda. Mina olin süüdi. Mina olin hukka mõistetud. Mina olin vastutav meievahelise suhte eest. Mina ei saanud aru, kui hea ta tegelikult oli. Mind ei kuulatud. Minule oli ta hoopis teistsugune, kui teistele, aga keegi ei mõistnud mind.

Sees keerlevad keerulised ja kahetised tunded. Mõtted ja mõistus tõrgub ja kaalub ja manitseb. Ühiskondlikud ootused. Teiste arvamused ja jutud. Tegelikud mälestused ja tunded selle inimese vastu. Kuidas selle kõigega toime tulla? Kuidas tulla toime iseendaga? Mis on õige ja mis on vale? Vihkamine. Kergendustunne. Õnn. Tühjus.

Lõpp. Kõik

Vahel saab vaadata seda kõike kaugemalt ja matustele mitte minna, unustada kõik. Lõplikult. Kui matused on korraldanud keegi teine. Siis on sinu valik, kas minna matustele või mitte. Võimalus pidada enda sisetundega nõu ja otsustada, kas soovid näha, et ta on päriselt läinud või piisab sulle teadmisest, et ta on surnud.

Vahel tuleb aga ise korraldada tema matused ja kõik surmaga seonduv, sest kedagi teist ei ole. Seadus on selline. Korraldad matuseid, sest PEAD seda tegema, kedagi teist lähedast ei ole. Oled automaatpiloodil, teed protseduuri järgi, nii nagu öeldakse. Nii nagu etikett ja tava ette näeb, et olla kõikidele teistele meele järgi. Temale, surnule, ka. Kutsed. Matusetalitus. Lilled. Peielaud. Jms.
Sinu sees on tuimus, mitte kordagi kurbust või midagi sarnast. Pigem õnnelikkus. Viha. Iroonia. Hoiad kõike endasse. Rollimäng. See tunne sinu sees on – kui isegi aru saaks, mis täpselt. Selles oled kindel, et ta on surnud. Teda ei ole enam. Lõpp. Kõik.

Pärast matuseid ja tseremooniaid 

Tema maine vara ja kõik muu – elukoht, võimalikud võlad, erinevad lepingud, mis tuleb lõpetada, arved, pank, pärand. Kõike on vaja korraldada. Ta nagu oleks edasi, sa ei saa temast veel rahu. Ikka veel ei saa teda unustada.

Kui see, mis jääb temas maha, on olnud ka sinu kodu ja elukoht. See koht ja need asjad. Ajalugu käib silmade eest läbi. Läbi meenutusvalu. Sa leiad tuttavaid asju, mida sa pole aastaid näinud. Tulevad meelde olukorrad. Pildid ja hääled ja kogemused. Võid leida kirju või päevikuid, mida on kirjutatud. Lugeda? Ära põletada? Lugedes saad teada, mida ta mõtles – kas ta vihkas sind või armastas või mõistis sind alati ikkagi hukka. Lugeda ja nutta. Täis taipamisi. Miks ta nii käitus minuga. Püüd mõista. Ei! Suutmatus andestada. Ma olen õnnelik.

Tunded

Sa ei suuda uskuda, et nüüd on see kõik lõplikult läbi. See tundub sulle uskumatu. Sinus võivad tekkida erinevad küsimused – kas ta on päriselt surnud ja läinud? Ta ei tule kunagi tagasi. Kas see kõik on igaveseks lõppenud? Võib kerkida üles tugev viha. Viha lahkunu vastu, et ta pääses vastutusest. Ta ei palunud andeks. Ta ei mõistnud oma vigu. Ta suri ilma vastutuseta. Mina jäin sellega.

Õnnelikkus. Lubada olla õnnelik selle üle, et seda inimest enam ei ole. Julgus vastutada oma tunnete eest. Lein ei pea vastama ühiskondlikele ootustele. Iga suhe on erinev. Iga elu on erinev. Iga lein on isiklik ja unikaalne. Kui sinule toob kellegi surm kaasa kergenduse, siis see ongi sinu lein. On õigus vihata ja tunda just neid tundeid tema vastu.

Ei pea tundma tänulikkust, võid tunda rahu ja kergendust, sest see on läbi, lõplikult läbi ja sina võid minna edasi vabana. See, mida tema põhjustas, ei tule enam kunagi tagasi. Mõistus tõrgub seda uskumast, et kõik on läbi. Valu hoiab valvsana. Aega on vaja, et harjuda. Hakata elama rahus ilma hirmuta, temata.

Avaldatud lehel surmast.ee

https://tinyurl.com/4z95d9c6  

Ethan Kross "Vadin. Hääl meie peas ja kuidas seda kasutada"

Igaüks meist on kogenud oma peas sisemist mõttevoogu – sisemist häält, mis vahel toetab, vahel kritiseerib, juhib või halvustab, vahel analüüsib või dramatiseerib. See enesevaatlus võib meid kas aidata või segadusse ajada ning on loomulik osa mõtlemisest. Sisehääl aitab meil planeerida, otsustada, hinnata olukordi ja ennast suunata.

Päevas liigub meie peas 60–80 tuhat mõtet, osa neist teadlikud, osa alateadlikud. Mõtted toimivad kui isiklikud filtrid, mille kaudu me maailma tajume ja tõlgendame, määrates meie tunded, otsused ja käitumise. 

Emotsioonid ei teki lihtsalt niisama, vaid sageli reageerides sellele, kuidas me olukorda tõlgendame – ehk mida me sellest mõtleme. Mõtted on võtmetegurid meie emotsioonide, valikute ja käitumise kujunemisel.

Oma sisekõne märkamise ja juhtimise läbi kasvatame eneseteadlikkust, emotsionaalset paindlikkust ja sisemist rahu, mis aitavad paremini toime tulla elu keeruliste olukordadega.

Oluline on mõista, et meie mõtted olukorra kohta pole alati tõde, vaid meie isiklik tõlgendus. Mõtete juhtimine vähendab konflikte ning muudab suhtluse konstruktiivsemaks.

Inimestega töötades, kes otsivad paremat kontakti iseenda ja maailmaga, näen, kui palju mõjutab nende toimetulekut just peas toimuv. Sageli ei teadvustata, et meie mõtted juhivad käitumist ja reaktsioone. Me ise võime juhtida oma sisemist dialoogi ning valida, kuidas reageerime. Keegi teine meid ei käivita, vaid teeme seda ise.

Me ei saa kontrollida teise inimese käitumist, kuid saame kontrollida enda reaktsiooni. Keegi ei saa meid panna tundma midagi ilma meie sisemise tõlgenduseta – me aktiveerime tunded oma mõtete kaudu. See ei tähenda, et teise inim
ese käitumine pole oluline või ebaõiglane, kuid meie emotsionaalne reaktsioon on meie sisemise töö tulemus.

Reaktsioone ei loo olukord ise, vaid meie tõlgendus sellest. See sageli automaatne ja märkamatu mõte tekitab meis kas rahuliku, ärritunud, vältiva või konstruktiivse reaktsiooni.

Sageli alahindame mõtete rolli meie tunnetes ja käitumises, arvates, et teised meid „ajavad närvi“ või „teevad kurvaks“. Tegelikult loovad need tunded meie enda mõtted ja tõlgendused.

Meil on alati vabadus valida, kuidas reageerime – ja see valik algab meie sisemisest dialoogist. Kui õpime seda teadlikult juhtima, saame olla oma elu, suhtluse ja sisemise rahu looja. Mitte keegi ei saa meid käivitada ilma meie loata.

Vali!👇

 

Mõte	„Ta ei vastanud mu sõnumile – ta ei hooli minust.“		„Ta ei ole vist hetkel telefonis. Ma ootan natuke.“
Tunne	Kurbus, ärevus, viha		Rahu, kannatlikkus
Käitumine	• Saadan süüdistava/sarkastilise sõnumi • Katkestan suhtluse • Kurdan teistele • Tõmbun endasse • Kujutan ette halbu stsenaariume		• Ootan rahulikult • Keskendun millelegi muule • Kirjutan hiljem rahulikus toonis uuesti

Sama olukord, aga erinev mõte = erinev tunne. See näitab, kui suur mõju on mõtetel meie emotsionaalsele seisundile.

Raamat „Vadin. Hääl meie peas ja kuidas seda kasutada” seob kõik eelpool kirjutatu selgeks ja praktiliseks tervikuks. Psühholoogiaprofessor Ethan Kross nimetas seda peas toimuvat mõttetsüklit vadinaks – see on sisekõne, mis võib muutuda negatiivseks, kritiseerivaks või koguni halvavaks. Autor näitab veenvalt, kuidas meie mõtted mõjutavad otseselt tundeid, valikuid ja käitumist, ning kirjeldab toimivaid strateegiaid, et muuta sisekõne enese kasuks tööle.

Kross jagab raamatu lõpus kõik meetodid kolme rühma:
☝Võtted, mida saab kasutada iseseisvalt (nt distantseeriv enesekõne).
☝Meetodid, mis tugevdavad suhteid teistega (nt sotsiaalne tugi, avatud vestlused).
☝Võtted, mis hõlmavad keskkonnamuutust (nt füüsilised rutiinid, ümbruse korrastamine).

Kõik raamatus kirjeldatud praktikad põhinevad teadusuuringutel ning on lihtsasti rakendatavad igapäevaolukordades. Tegemist on väga kasuliku käsiraamatuga neile, kes soovivad paremini mõista oma sisemaailma toimimist ning omandada uusi tööriistu stressi, sisemise kriitika ja pingeliste emotsioonidega toimetulekuks.

See raamat on kõigile, kes soovivad:
👉Mõista ja juhtida oma sisekõnet, vadinat.
👉Leida praktilisi lahendusi negatiivsete mõttemustrite ja stressi leevendamiseks.
👉Arendada emotsionaalset paindlikkust, eneseteadlikkust ja sisemist rahu.
👉Olla teadlikum suhtleja – enda ja teiste suhtes.

Krossi sõnum on selge: me ei saa kunagi täielikult vaigistada oma sisehäält, kuid saame õppida seda targalt suunama. Nii saame ise olla oma vaimse heaolu, sisemise rahu ja tasakaalu loojad.

 

 

Raamatusoovitused

Siis kui Eesti suvi sunnib tubaseks… , saab teha põhjalikumalt tutvust oma raamaturiiulisse kogutud raamatutega…

Kuna loetud raamat oli täis uusi taipamisi ja avastus, pean vajalikuks seda kogemust jagada.

 

Soovitan raamatut kõigile spetsialistidele, kes töötavad traumakogemusega laste või täiskasvanutega – terapeudid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, arstid jms. Raamatust leiab uusi vaatenurki, taipamisi ja praktilisi võimalusi, mis toetavad tervenemisprotsessi sügaval ja tähenduslikul tasandil. 

Raamat Bessel van der Kolk "Keha peab arvet. Aju, mõistus ja keha traumast tervenemise küüsis" seisis pikalt riiulis oma järge ootamas.

Tegu ei ole kerge öökapiraamatuga. Raamat pakub teaduspõhist ülevaadet sellest, kuidas trauma mõjutab aju, keha ja vaimu. Samuti annab põhjaliku ülevaate erinevatest tõenduspõhistest teraapiavõimalustest, paljusid neist saab õppida ja kasutatakse ka Eestis. Sealhulgas mainitakse näiteks sensomotoorset psühhoteraapiat, EMDR-i (silmaliigutuste teraapia), traumateadlikku joogat, kehateraapiaid ja rollimängupõhiseid lähenemisi nagu teater või draamatöö.

 

Eriliselt puudutas mind see, et raamatus on mainitud ka Eestit – meie laulvat revolutsiooni on toodud esile kui kollektiivse trauma ja emotsionaalse vabanemise näidet. Samuti on ära märgitud Eesti päritolu neuroteadlane Jaak Panksepp, kelle tööd emotsioonide ja aju uurimisel on oluliseks aluseks paljudele kaasaegsetele teraapiasuundadele.

 

Raamatu autor tõestab, et trauma on palju enamat kui lihtsalt halb mälestus või raske kogemus. Trauma tekitab sügava ja süsteemse muutuste inimese ajus, kehas ja närvisüsteemis, mille vallandab talumatu olukord – eriti siis, kui puudub vajalik sisemine või väline tugi selle kogemuse töötlemiseks.

 

Trauma ei seisne ainult selles, mis juhtus, vaid eelkõige selles, kuidas inimese närvisüsteem sellele reageeris: kas ta tundis end ohus, abituna, lõksus, häbistatuna või hüljatuna. Oluline pole vaid sündmuse sisu, vaid ka see, kas inimesel oli võimalus see turvaliselt läbi elada ja mõtestada.

 

Van der Kolk sõnastab selle tabavalt: „Trauma ei seisne mitte niivõrd sündmuses endas, vaid selles, kuidas see sündmus elab edasi inimese kehas ja meeles.“

Kohe järgmiseks soovitan lugeda K.Dyhr, M.Holmen „Klaasist tüdruk“. 

Dokumentaalromaan, mis on kirjeldab seda mis toimub tarumeeritud laste ja täiskasvanutega. Kas ja kuidas jõutakse inimese käitumise põhjusteni. Kas usutakse. Kas kuulatakse. Kas on tahet leida lahendus või ravida tagajärgi.

 

Kena lugemist

Korduma kippuvad küsimused perelepituses

Miks on laps teise vanema juurest tulles vihane ja vägivaldne?

Varem sõbralik ja tasakaalukas laps võib muutuda vanemate ja teiste inimeste suhtes õelaks ja agressiivseks. Laps väljendab sellise käitumise kaudu oma sisemisi tundeid, eelkõige kurbust. Tihti on viha ja agressiivsus lapse jaoks viis olukorra üle kontrolli saavutada — parim kaitse on rünnak. Vihane olla tundub lapsele lihtsam kui kurbust näidata, sest keegi ei taha näida nõrga ja haavatavana. Nutmine ja oma haavatavuse avalik näitamine võib tunduda lapsele hirmutav, mistõttu ta reageerib agressiivselt. (seda teevad sageli ka täiskasvanud)

Laps ei pruugi öelda, et ta on lahutuse pärast kurb ja tal on keeruline oma tunnetega toime tulla, sest ta ei taha oma tunnetega vanemaid koormata. Selle asemel väljendab ta oma valu vihasena — karjudes, süüdistades ja rünnates. Samuti võib laps süüdistada vanemaid, tundes viha selle üle, et täiskasvanud, kes peaksid olema targad ja kogenud, ei suutnud lahkuminekut ära hoida. Laps tunneb, et tema elu ja turvatunnet on mõjutatud olukorras, mille ta ise ei ole põhjustanud.

Väikelapsel on maailm tihti must-valge — ta võib näha ühte vanemat "heana" ja teist "halvana", mis muudab tema tundeid veelgi keerulisemaks. 

Mis aitab?

• Märka lapse tundeid ja aktsepteeri neid.
• Anna lapsele aega rahunemiseks ja ole talle olemas tingimusteta.
• Aita tal mõista ja sõnastada, milline tunne ja mõte tema käitumist põhjustab.
• Pea meeles: just siis, kui laps käitub sinuga kõige halvemini, vajab ta sinu armastust ja lähedust kõige rohkem.

 

Miks ei taha laps teise vanema juurde minna?

Sageli süüdistavad vanemad teineteist, et teine pool on süüdi, et ei luba last vanema juurde tulla.

Kui laps ei taha teise, lahus elava vanema juurde minna, võib sellel olla mitu põhjust. Mõned levinumad:

• Emotsionaalne seotus: Laps võib tunda end ühe vanema juures turvalisemalt või olla temaga rohkem harjunud.
• Konfliktid või negatiivsed kogemused: Kui lapsel on teise vanemaga olnud ebameeldivaid kogemusi (nt tülid, hirm, vähene tähelepanu).
• Lojaalsuskonflikt: Laps võib tunda, et ta justkui reedab ühe vanema, kui ta teise juurde läheb.
• Elukorralduse erinevused: Kui näiteks ühes kodus on reeglid lõdvemad, rohkem sõpru ümberringi või lapsele sobivam rütm, siis võib ta eelistada seal olla.
• Vanemate omavahelised suhted: Kui vanemate vahel on palju pinget, võib laps tunda survet valida "poolt" või ta kardab, et oma soovide avaldamine tekitab tüli.
• Lapse enda arenguline etapp: Mõnikord, näiteks väiksemas eas või teismeeas, on lastel perioode, kus nad on ühe vanemaga rohkem seotud. 

Oluline oleks uurida rahulikult ja hinnanguvabalt lapse tundeid ja kogemusi, et mõista tema käitumise taga olevat tegelikku põhjust.

Mis aitab?

1. Ole rahulik ja avatud
Räägi lapsega rahulikus õhkkonnas, ilma surveta. Näita, et tahad mõista, mitte sundida. Küsi näiteks:

"Ma näen, et sa ei taha praegu isa/ema juurde minna. Kas sa tahaksid mulle rääkida, mis tundeid sul selle kohta on?"

2. Kuula hinnanguid andmata
Kuula lapse mõtteid ja tundeid katkestamata, parandamata ja õigustamata. Ära kiirusta probleemi kohe lahendama või lapse tundeid "ära seletama".

3. Austa lapse tundeid
Isegi kui sa ei saa lapse tunnetest täielikult aru, kinnita talle, et tema tunded on okei ja loomulikud. Näiteks:

"On täiesti normaalne tunda mõnikord segaseid või rasked tundeid."

4. Väldi süüdistamist
Ära halvusta teist vanemat ega räägi tema kohta halvasti lapse kuuldes, isegi kui sul endal on raskeid tundeid. Laps armastab mõlemat vanemat ja võib muidu tunda end lõhestatult.

5. Uuri konkreetseid muresid
Kui laps on valmis, aita tal oma tundeid selgemaks sõnastada. Näiteks:

"Kas sa kardad midagi seal olles? Kas sul jääb midagi puudu, kui sa seal oled?"

6. Toeta üleminekuid
Vahel aitab, kui laps saab kaasa võtta oma lemmikmänguasja, teki, raamatu või midagi muud tuttavat. Või teha kokkuleppeid, et alguses on külastused lühemad ja aja jooksul pikenevad.

7. Anna lapsele valikuvõimalusi väikestes asjades
Kui võimalik, lase lapsel otsustada väikeste detailide üle (nt mis asju kaasa võtta, mida koos teha). See annab talle kontrollitunde.

8. Tee koostööd teise vanemaga
Kui suhted võimaldavad, arutage koos lapsega seotud murekohti ja püüdke luua turvaline ja toetav keskkond mõlemas kodus. Laps tajub vanemate koostööd ja see annab talle kindlust.

 

Mis on lojaalsuskonflikt?

Lojaalsuskonflikt lapsel tähendab olukorda, kus laps tunneb, et ta peab valima ühe vanema poole, kuigi ta armastab mõlemat. See võib tekitada lapses süütunnet, ärevust ja segadust, sest ta ei taha kellelegi haiget teha ega kumbagi vanemat alt vedada.

See on olukord, kus lapse sisemine „Mina“ läheb vaimselt katki ja sageli hakatakse last „parandama“, viiakse teraapiatesse ja psühholoogide juured.

Lojaalsuskonflikt võib tekkida näiteks siis, kui:

• Vanemad räägivad halvasti teineteisest lapse kuuldes.
• Üks vanem justkui ootab, et laps "hoiaks tema poole" või "valiks tema".
• Laps tunneb, et kui ta näitab teise vanema vastu rõõmu või kiindumust, siis ta reedab oma "põhivanemat". 

Laps ei oska ega tohigi sellist valikut teha — tema jaoks on mõlemad vanemad olulised ja ta tahab tunda, et tal on lubatud armastada mõlemat, ilma süütundeta.

 

Kuidas vanemad saavad last aidata lojaalsuskonflikti puhul

1. Anna lapsele luba armastada mõlemat vanemat
Ütle lapsele sõnadega välja, et on täiesti normaalne ja hea, kui ta armastab nii ema kui isa. Näiteks:

"On tore, et sa igatsed ka isa/ema — see näitab, kui südamlik sa oled."

 2. Ära nõua poole valimist

Väldi küsimusi ja olukordi, mis paneksid lapse tundma, et ta peab otsustama, kumb vanem on "parem" või "õigem".

 3. Ära halvusta teist vanemat lapse kuuldes

Isegi kui suhted on pingelised, hoia lapse ees lugupidav toon. Iga halb sõna teise vanema kohta võib lapse sees tekitada tunde, et osa temast on samuti "halb".

 4. Toeta lapse häid kogemusi teise vanemaga

Kui laps räägib rõõmuga, mida ta teise vanemaga tegi, kuula huviga ja toeta seda.
Näiteks:

"Vau, kõlab nagu teil oli väga tore päev koos!"

 5. Ole emotsionaalselt stabiilne ja kättesaadav

Kui laps tunneb, et üks vanem on väga kurb või vihane, kui ta teise juurde läheb, võib see tekitada süütunnet. Näita lapsele, et saad hakkama ja oled tema jaoks alati olemas, olenemata sellest, kus ta parajasti viibib.

 6. Kasuta neutraalset suhtluskeelt

Näiteks mitte "isa võttis su jälle ära", vaid "sa oled täna isaga koos ja homme tuleme jälle kokku". See aitab lapsel tajuda olukorda normaalse ja turvalisena.

 Rahustav sõnum lapsele:

"Ma tahan, et sa teaksid — sa ei pea kunagi valima minu ja teise vanema vahel.
Sa võid armastada meid mõlemaid nii palju, kui su süda soovib.
Mina rõõmustan koos sinuga, kui sul on teise vanemaga tore.
See ei tee mind kurvaks ega vihaseks — ma olen uhke, et sul on nii palju armastust oma südames.
Kõik tunded, mida sa tunned, on lubatud ja turvalised."

 

Ma armastan oma last aga tema käitub mingu halvasti. Lapsel on vaja tingimusteta armastust. Mis see on?

Tingimusteta armastus lapse ja vanema vahel tähendab armastust, mis ei sõltu sellest, mida laps teeb, ütleb või kuidas ta käitub.

See on armastus, mis ütleb:

"Ma armastan sind alati, lihtsalt sellepärast, et sa oled olemas.
Mitte sellepärast, et sa oled tubli, tark, viisakas või edukas — vaid lihtsalt sellepärast, et sa oled minu laps."

Tingimusteta armastus tähendab:

• Laps tunneb, et ta on väärtuslik ja armastatud ka siis, kui ta teeb vigu.
• Lapsele ei panda armastusele hinnasilti ("Ma armastan sind, kui sa oled tubli" või "Ma armastan sind, kui sa mind kuulad").
• Vanem ei võta oma armastust ära, kui laps on raske, vihane, kurb või eksib.
• Laps saab tunda, et ükskõik, mis juhtub — tema kuulub alati oma vanema südamesse.

Miks on see nii oluline?
Tingimusteta armastus on lapse jaoks elu põhiturvatunde allikas.
See annab talle julguse kasvada, katsetada, eksida ja oma isiklikku teed leida, teades, et vanema armastus on kindel ja vankumatu.

Lihtne viis seda lapsele sõnadega näidata:

"Sa ei pea midagi tegema, et ma sind armastaksin.
Ma armastan sind alati — kui sa oled rõõmus, kui sa oled kurb, kui sa oled vihane, kui sa eksid ja kui sa õnnestud."

Kui teismeline on vihane ja ütleb vanemale midagi haiget tegevat, on vanema loomulik reaktsioon tunda valu, solvumist või isegi viha.
Aga just sellistel hetkedel vajab teismeline kõige rohkem teadmist, et vanema armastus tema vastu ei kao ja ei sõltu tema sõnadest ega vihast.

Tingimusteta armastus tähendab siin:

• Sa võid olla tema sõnade peale haiget saanud, aga sa ei lükka teda endast eemale.
• Sa mõistad, et tema sõnade taga on sageli valusad, segased või hirmunud tunded, mitte tegelik soov sind tõeliselt haavata.
• Sa näitad, et tema tunded on lubatud, aga samal ajal sead selged piirid lugupidava käitumise osas.

Näiteks võid öelda:

"See, kuidas sa praegu minuga rääkisid, teeb mulle haiget ja see pole okei.
Aga ma armastan sind ka siis, kui sa oled vihane. Ma ei lükka sind eemale.
Me räägime sellest hiljem rahulikult edasi."

või

"Sul on õigus olla vihane. Sa võid oma tundeid väljendada, aga mitte mind halvustades.
Ma armastan sind alati, isegi siis, kui meil on raske hetk."

 Miks see on oluline?

Teismeline ei oska veel alati oma suurt ärevust, valu ja viha turvaliselt sõnastada.
Kui vanem suudab ka keerulises olukorras hoida kindlat, rahulikku ja armastavat kohalolu, kinnistub lapsele alateadlik sõnum:
"Ma olen armastatud ka siis, kui olen oma halvimas seisus."